Reede, 3. veebruar 2023
Eriolukorra ajal kehtivad ka looduses liikumiseks karmimad reeglid. VĂ€ltida tuleks rahvarohkeid kohti, seda ka looduse kaitsmise huvides. 2+2 reegel on kohustuslik ning ajutiste teetakistuste ja “Eramaa” siltidega peab arvestama. AlljĂ€rgnevalt viis lihtsat reeglit, kuidas nĂŒĂŒd ja edaspidigi looduses hoolivalt liikuda.
Kriisiaja reeglid looduses liikumiseks

Viirusepandeemia on tavaelu pea peale pööranud ning paljud leiavad lohutust vĂ€ljasĂ”itusest loodusse. Tallinna ĂŒmber on populaarseid kohti, kuhu hulgakaupa kogunetakse: kolm kĂ€idavamat kohta on Keila Joa, JĂ€gala juga ja Viru raba.

Ka linnalÀhedastele tervise- ja loodusradadele on tavalisest suurem surve. Merevaadet kÀiakse otsimas nii Viimsis kui ka KÀsmus ja VÔsul. Kohalikud omavalitsused on viiruse leviku hirmus jÀrjest teid sulgemas ning kui vÀga ka tahaks, ei tohi ajutisi piiranguid eirata. Eriolukord on eriolukord, me kÔik tahame terved (ja elus) olla. 

Nagu juuresolevast videost nÀha, on vÔimalik jalutama minna ka nii, et see on tore ja turvaline ettevÔtmine. Jagamegi alljÀrgnevalt viis nippi, kuidas mÔistlikult kÀituda ja leida endale sobivaim koht mere, metsa ja pÀikese nautimiseks.

Eramaa reeglite jÀrgimise kohta loe pikemalt siit

Tee selgeks, mida sa tegelikult tahad

Nagu iga asjaga tuleks ka loodusesse minnes mÔelda, mida sa tegelikult otsid ja vajad, mida oled valmis Ôppima. Kui tahad minna sellepÀrast, et kodus istumisest on siiber, siis meelt vÔib lahutada mÀrksa lihtsamalt lÀhimal terviserajal.

Kui tahad loodusvaatlusi teha, alusta oma koduaiast. “Tere, kevad!” pakub tĂ€navu esmakordselt vĂ”imaluse peredele oma tiimid moodustada ja kodulooduse kohta tĂ€helepanekuid veebis teistega jagada. 

Eesti OrnitoloogiaĂŒhing kutsub tĂ€navugi liituma aialinnuvaatlustega ja tĂ€itma pĂ€evikut. PĂ”hjalikud juhendid ja suleliste mÀÀramisabi muudavad maja ees passimise tĂ”eliseks hasartmĂ€nguks: linnas kohtab vĂ€ga haruldasi linde.

20. maini kestab jĂ€rjekordne fotokonkurss “Metsik linn” –  selleks, et avastada ĂŒha uusi asju, tuleb kĂ€ia tuttavaid radu. See tarkus pĂ€rineb loodusetundjatelt. Seega telfa vĂ”i fotokas kaasa ja kodulĂ€hedast linnaloodust avastama!

Kui vĂ”imalik, vĂ€ldi autoga sĂ”itmist: minna saab jalgsi ja jalgrattaga. Ka rongid sĂ”idavad. Kui isikukaitsevahendid: mask, deso jms on kaasas ja jĂ€rgid distantsihoidmise reeglit, on ĂŒhistranspordiga reisimine turvaline. 

Erinevalt autost on jalgsi, rattaga vĂ”i rongiga minek tegevus, mis aitab aja maha vĂ”tta ja keskenduda eelseisvale. Aeg iseendale, aeg nĂ€htu mĂ”testamisele ja mĂ”istmisele. Asi, millega enamus meist paraku enam hakkama ei saa…

Kui oled ĂŒksi- vĂ”i kaksiolemise suhtes ebalev ning loodus on vÔÔras ja hirmutavgi keskkond, palun jÀÀ koju. Tallumine lihtsalt tallumise pĂ€rast ei kuulu mĂ”testatud tegevuste hulka. 

Loe keskkonnaameti soovitusi, kuis loodusega eriolukorras mÔtestatult sÔbruneda

Tartu ĂŒlikooli liikumislabor pani kirja soovitused, mida ĂŒksi Ă”ues teha
Tubli kodutöö on Ônnestunud loodusretke eeldus

Olgem ausad, loodusesse ei minda moel “praegu tuli mĂ”te, sĂ”idame!”. Selline suhtumine on isekas, hoolimatu, rumal ja iseloomulik loodusest vÔÔrandunud inimesele. Jah, enamus meist ongi juba ammu vÔÔrandunud. 

VĂ”tame nĂ€iteks JĂ€gala joa: kevadised suurveed on nĂŒĂŒdseks Ă€ra voolanud ning kosk pahiseb ĂŒlalt alla rahulikult. See on kahtlemata pettumus neile, kes loodavad eest leida Niagara joa-laadset eksootikat. 

Millal on kÔige parem juga vaadelda? Varahommikul pÀikesetÔusu ajal ja loojangu eel ning ka öösel. Millal kÔige enam autosid parklas on? PÀeval ja pÀrastlÔunal. 

Kuidas joa juures liikuda? Vaikselt, vaadeldes. JĂ€ttes Ă”hku teistele inimestele. Mitte talludes joa serval. Ja mis toimub? JĂ”esĂ€ngi kaldad on paksult mudaseks trambitud, treppidel liigutakse tihedalt ĂŒles-alla ja linnulaulu kuulamise asemel hĂ”igeldakse kĂ”vahÀÀlselt. Joa juures oodatakse jĂ€rjekorras, et teha iluendleid.

PrĂŒgikast ajab ĂŒle ÀÀre ning parklas kĂ€ib tihe sagimine: ĂŒhed tulevad, teised lĂ€hevad, autosid jĂ€etakse kuhu juhtub. Ja te imestate, miks kĂŒlarahvas tee kinni pani!?

Kuidas saaks teisiti? KĂ”igepealt tuleks teha kodutööd ja lugeda JĂ€gala joa kohta nĂ€iteks siit. SeejĂ€rel planeerida, millal ja mitmekesi retk ette vĂ”etakse. Eriolukorras tuleks uurida kohalikke olusid: kuna rahvahordid kohutasid kĂŒlaelanikud Ă€ra, on teed joani autodele suletud ja jalakĂ€ijatel on ebamugav kohalike pahakspanevate pilkude all liikuda.

Kui kriis on möödas, siis vĂ”iks proovida paremini ja vĂ€hem hĂ€irivalt matkata. JĂ€tta auto kaugemale, kĂ€ia rohkem jalgsi. Vaadata ka kohapeal pĂ”hjalikumalt ringi. 3-4 tundi ja rohkemgi on JĂ€gala ĂŒmbruses kindlasti vĂ”imalik matkata, ja koju jĂ”udes olete pĂ€riselt ka elamuse vĂ”rra rikkamad. 

KĂŒsi teadjamatelt

Kui kodutöö on tehtud, aga tunned, et tahaksid tĂ€hendusrikkamat Ă”ueminekut, kĂŒsi teadjamatelt. Loodusetundjad ja -giidid on ĂŒhe kirja vĂ”i telefonikĂ”ne kaugusel. 

Abi saad nĂ€iteks Loodusturismi ĂŒhingust vĂ”i Muraste looduskoolist, mis tallinlastele ja teistele loodusehuvilistele tihti just sÀÀraseid lĂŒhemaid, aga pĂ”hjalikke retki korraldab.

Keskkonnaharidus.ee lehelt leiab vÀga korraliku valiku pÔnevaid Ôppematerjale, samuti on seal vahvaid vÀljakutseid, mis on jÔukohased ka vÀiksemate loodusteadmistega inimestele (eesmÀrk ongi ju targemaks saada).

Vali kÀimata radu

Kuidas valida Kohti, kus inimesi kas pole ĂŒldse vĂ”i on mĂ”ni ĂŒksik? Kui sul endal mĂ”nd Kohta veel ei ole, kĂŒsi teadjalt abi ja uuri lĂ€hematelt sĂ”pradelt, kus nemad oma akusid laadimas kĂ€ivad. Ehk on mĂ”ni nĂ”us oma Kohta jagama.

Kiiret abi ja pĂ”neva vĂ€ljakutse saab Avastusrada rakendusest. Leia oma maakonnast huvipakkuv keskkonnahariduslik Avastusrada, mida lĂ€bida ĂŒksi vĂ”i sĂ”braga.

Uued Avastusrajad avanevad aprilli keskel, kuid varasemate aastate rajad on kasutatavad ka praegu. Raja lĂ€bimiseks on vajalik vĂ€hemalt 3G-internetiĂŒhendusega ja töötava GPS-mooduliga nutiseade. iOS (versioon 8), Android 4.4 vĂ”i Windows Phone 8.1 on miinimumnĂ”uded, mida nuhvlile esitatakse. 

RMK rakendus Loodusega koos on samuti vÀga hea abiline Kohtade leidmisel. Kindlasti tasub lÀbi lugeda reeglid, kuis loodusesse minna ja seal kÀituda, mitte ainult eriolukorra ajal. 

Vali seltskonda, matkavarustust ja hÀÀletooni

KÔige tÀhtsam on loomulikult Loodus. Eestimaa loodus on erakordselt puhas, mitmekesine, avastamisvÀÀrne. Ja seda peab hoidma. Igal sammul.

See, kuidas sa loodust kohtled, on sinu sĂŒdameasi. Nagu ka see, kellega koos sa loodusse lĂ€hed. Vali seltskonda. Kui sulle ei jagu loodusest ja iseendast, vĂ”id kaasa kutsuda ĂŒhe hea sĂ”bra (2+2 reegel) vĂ”i pere, kellega oled pikki pĂ€evi koos veetnud. Praegusel ajal tuleb uute kontaktide osas olla tĂ€helepanelik. 1 sĂ”ber, 1 uus inimene. Sina ja loodus. 

Kuula, mida loodusel öelda on, liigu vaikselt, vĂ€ldi kĂ”vemat hÀÀlt. KĂ”ik, mille endaga teekonnale kaasa vĂ”tsid, vĂ”tad sa lahkudes kaasa. Koht, kus kĂ€isid, peab jÀÀma sinust puhtaks ja rahulikuks nagu see enne oli. Kui leiad prĂŒgi, korja see Ă€ra, jĂ€lgides turvalisuse nĂ”udeid (kanna kindaid, paki rĂ€mps tihedalt kilekotti, desinfitseeri kĂ€si). 

Ära jĂ€ta jĂ€lgi, Ă€ra hĂ€iri pesitsevaid linde ja kasvavaid taimi: nĂ€e, mĂ€rka, hooli. Niigi mudasele rajale sĂŒdamega inimene ei astu. Laudteelt ei eksi ja sellel ka ei trambi, hĂŒppa ega jookse. Nii palju asju, eks. Aga kui hoolid, siis tead ju, kuidas on Ă”ige. 

Albert Schweitzeri (1875-1965) raamat “Aukartus elu ees” andis kahekĂŒmnenda sajandi inimesele hoopis teistsuguse maailmavaate ja suhtumise loodusesse. Aukartus kĂ”ige elava ees on pĂ”himĂ”te, mida jĂ€rgib eetiline inimene looduses. Ka XXI sajandil.

Franz, Eik ja Tui rÀÀgivad Ôiget juttu: Eestimaal on palju ilusat loodust, mida avastada nii, et sellele liiga ei tee. Matkake ja avastage rÔÔmuga. Eriolukorra lÔppedes oleme loodetavasti palju targemad, teadlikumad ja hoolivamad. 

Pildid: Ylle Tampere. Video: Fifty Visual

Allikad: RMK, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Muraste Looduskool jpt.

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pÀlvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe vÀljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.