blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Raport: igal aastal sureb 400 000 eurooplast enneaegu õhusaaste tõttu

Euroopa keskkonnaagentuur avaldas 8. septembril raporti “Terve keskkond – tervem elu”, mis on teadaolevalt mahukaim ja põhjalikum hinnang keskkonna ja kliima tervisemõjudele Euroopas.

Euroopa keskkonnaagentuuri raport tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele, kus on uuritud surma ja haiguste põhjusi keskkonnamõjude kontekstis.

Vilets elukeskkond tapab enneaegu

Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud, näiteks kuumalained või kokkupuuted mürgiste kemikaalidega on eurooplaste halbade tervisenäitajate peamisteks põhjusteks. Vilets elukeskkond põhjustab Euroopas ligi 13 protsenti enneaegsetest surmadest.

Suurimat riski eurooplaste tervisele kujutab jätkuvalt saastunud õhk. Euroopa Liidus sureb igal aastal seetõttu enneaegselt üle 400 000 inimese – see on umbes kolmandik Eesti rahvaarvust. 

12 000 enneaegset surma on tingitud mürasaastest, tuhanded inimesed lõpetavad elu varem kui võiks kliima soojenemisest tingitud põhjustel, näiteks kuumalaine tõttu.

Eesti andmed on puudulikud

Eestis on õhusaaste Euroopa suurlinnadega võrreldes pea olematu ning põhjalikult pole enneaegsete surmade ja müra seoseid hinnatud.

Hinnatud on mürast tulenevat häiritust: öise liiklusmüra häiritust protsentides ning haigestumiste arvu südame isheemiatõppe.

Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb näiteks 12%-l Tallinna ja 9,7%-l Tartu linna elanikel. Öine müra häirib märkimisväärselt 2,5% tallinlaste ja 2,6% tartlaste und.

Eesti põhimaanteede ääres ei saa korralikult magada sadakond elanikku. Need numbrid näivad tühistena kuid kui arvutada need ümber tööefektiivsuse langusse, arstimitele ja tohtritele tehtud kulutustele, on kahju üpriski märkimisväärne. Kehv unekvaliteet mõjutab inimest tervikuna, alates ülekaalu kogunemisest infarktini.

Varasemalt Eestis  tehtud teadusuuringud on välja toonud, et umbes 600 enneaegset surma aastas on seotud sissehingatavate peenosakestega, mis põhjustavad eeskätt hingamisteede haigusi ja südame-veresoonkonna tõbesid. 

Väljavõtteid värskest raportist

Saaste ja kliimamuutuste osakaal varieerub liikmesriikide kaupa, Ida – ja Lääne -Euroopa vahel on erinevused selgelt näha.

Kõige suurem osakaal keskkonnariskidest põhjustatud enneaegsetel surmadel on Bosnia- ja Hetsegoviinas, koguni 27%. Kõige vähem on mõjutatud elanikud Islandil ja Norras, vaid 9%: Eestis on see näitaja 12-13%.

Kehv elukeskkond tekitab kõrgema elatustasemega riikides sh Eestis kõige rohkem neid haigusi:

  • vähkkasvajad
  • südame-veresoonkonna haigused
  • hingamisteede haigused
  • kopsuhaigused
  • insult
  • vaimse tervise häired
  • käitumuslikud häired
  • neuroloogilised haigused

Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks PM 2,5 (tahked peenosakesed) aasta keskmiseks sisalduseks õhus kuni 10 μg/m³.

2018. aastal WHO poolt avaldatud õhukvaliteedi raportis vastas vaid kümne riigi õhukvaliteet seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas ka Eesti oma. Eesti oli Austraalia, Soome ja Islandi järel neljas. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias.

Sotsiaalselt vähem kindlustatud ühiskonnagrupid ja seeniorid kannatavad ebakvaliteetse keskkonna tõttu kolm korda rohkem – puutudes kokku suurema saastega, müra, ekstreemsete temperatuuridega võimenduvad neil varasemad tõved ja terviseriskid. See omakorda võimendab keskkonnast tulenevaid riske.

Linnainimesed on keskkonnariskidest rohkem ohustatud kuna neil on vähem võimalusi viibida roheluses. Õhk, vesi, müra, kemikaalid ja kõik kombineeritult põhjustavad tõsiseid tervisehäireid. 

Raport on täismahus loetav siit

Pilt: Ylle Tampere

 

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com