Elektriautod Eestis: mis seisus on ELMO kiirlaadimisvõrk ning mis saab edasi?3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Elektriautode programm ELMO lõpeb 2017. aastaga ning mis edasi saab, ei ole veel selge. ELMO Rent leidis mõni aeg tagasi uue omaniku, kiirlaadijate riigihange aga viibib. Eelmine hankeleping ABB-ga lõppes 30. novembril.

2017. aasta 31. juuli seisuga oli Eestis arvel 1347 eri kategooria elektrisõidukit. Aasta lõpuks on seis veidi muutunud, mõni uus särtsukas on juurde tulnud, mõni Eestist välja müüdud. Mis seisus on aga üleriigiline ELMO kiirlaadimisvõrk, mis alates detsembrist peaks olema uue omaniku hallata?

UUS RIIGIHANGE VENIB

Alates 2011. aastast on kiiraadijaid hooldanud ABB, mis tookord riigihanke võitis. Hankeleping on sõlmitud 2017. aasta novembrini. ABB ei ole tõenäoliselt võrgu ostmisest huvitatud põhjusel, et sellise infrastruktuuri omamine ei kuulu ABB tegevusvaldkonda.

KredEx on finantsasutus ning ei saa projekti lõpptähtaja kukkudes jääda laadimisvõrgu omanikuks vaid peab leidma lahenduse. Praegu käivad läbirääkimised ABBga lepingu tähtaja pikendamiseks kuni uue riigihanke võitja selgumiseni.

KredEx on lubanud, et kiirlaadimisvõrk peaks suures osas säilima sellisena nagu ta täna on. On võimalik, et osa laadijaid tõstetakse ümber kohtadesse, kus laadijatest on puudus. Ka peaks laadijatele lisanduma nn europistik ning juurde ehitatama moodsaid laadimispunkte.

MIS SEISUS ON LAADIMISVÕRK TÄNA?

Küsisime ABB-st, mis seisus ELMO kiirlaadimisvõrk on täna? Eero Veliste, kes igapäevaselt ABBs laadijatega tegeleb, andis meile vastuseid.

Kui paljud laadijad on töökorras, palju kulub nende korrashoiule? Kes kannab kulud ja kes hooldab? 

Võrgustik töötab. Kõik laadijad – neid on 168 tükki – on töökorras. Hooldusskulude kohta käiv info on konfidentsiaalne. Võrgu omanik on sihtasutus KredEx. Laadijate hooldusleping on ABB AS-ga. Leping kehtis novembri lõpuni.

Milline on tulevik? MKM on öelnud, et olemasolevaid laadijaid täiendatakse uute standarditega.

Tulevik pidanuks selguma novembri lõpul, kui lõppes 5-aastane hooldusleping. Olemasolevatele kiirlaadijatele Combo laadimispistikut lisada ei saa.

Millised standardid on Eestis täna kasutusel?

ELMO kiirlaadijatel on DC poolel CHAdeMO (max 50kW) ja AC poolel Type2 (max 22kW).

Kui palju maksab uue laadija püstipanek, ja milline “post” on kõige mõistlikum valik?

See on nii lai küsimus. Sõltub sellest, kas laadijat soovitakse paigaldada uude asukohta, kus on vaja sõlmida lepingud maaomanikuga, teha elektriliitumine ja teostada paigaldus või on tegu olemasoleva laadija väljavahetamisega. ABB tootevalikust võiks võtta näiteks Terra T53CJG laadija.

Kuidas lahendada teatud piirkondade “ülerahvastatus”? Kui tuli Elmo Rent 2.0 selgus, et kuna neil pole oma laadijaid, peavad nad autosid elektriga varustama üldises laadimisvõrgus ning rendiautod jäävad tihtipeale ummistama avalikke laadimiskohti. Kuidas selline olukord kõige paremini lahendada?

Kui elektrivõimsus võimaldab, siis lisada laadijaid liiklusmärkidega „Parkimine ja peatumine keelatud“ lisatahvliga „välja arvatud elektriautod laadimise ajal“.

Kas ja kuskohast saab näha statistikat, kui palju ja mis ajal on ühte või teist laadimispunkti kasutatud?

See info on olemas KredExil. Kõige rohkem kasutavad laadijaid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares elektritaksod. Summaarne kasutus on kõigile kättesaadav ELMO kodulehel.

TULEVIK ON PISUT SEGANE…

MKM avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles 14. novembril Acceleristale antud intervjuus, et nii kiirlaadimisvõrgustikuga kui ka elektriautodega üldisemalt on riigil siiski plaan olemas.

“Oleme seisukohal, et elektriautod on transpordi lähitulevikus väga tähtsal kohal. Oleme loonud taristu, aga tingituna tehnoloogia kiirest arengust, tuleb olemasolevat taristut täiendada.

Hetkel on käimas ettevalmistused laadimistaristu erastamiseks ja erastamise tingimustes on kindlasti sees uued otsikud (standardid) jne. Kas, kuidas ja kui palju riik elektrimasinate osakaalu suurendamisse panustab, on hetkel arutlusel ja lähikuudel tuleme välja ettepanekutega.”

Valdur Lahtvee, Läänemeremaade Nõukogu säästva arengu osakonna juht tõdeb, et Eesti riik peab elektriautode osas kiirelt otsusele jõudma.

“Kuni pole rakendatud motivatsioonimeetmeid keskkonnahoidlikemate autode soetamiseks, jääb Eesti autopark Euroopa vanimaks ja saastavamaks. Paljas jutt ei aita, tegusid on vaja. Soovitusi on hulgi ja ammu tehtud ja kirjas Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringute aruannetes.

Allikas: ABB, Valdur Lahtvee. Kaanepilt: ABB

Jaga

AVALDA ARVAMUST!