Rahvusvahelise Vesinikunõukogu uuring kinnitab: vesinik on tulevikukütus5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Rahvusvaheline Vesinikunõukogu avaldas Bonnis toimunud kliimakonverentsil uuringu, millest selgub, et vesinik tulevikukütusena aitaks süsinikuheitmete kogust viiendiku võrra aastaks 2050 vähendada.

Saksamaal, Bonnis toimunud 23. kliimakonverentsil avaldas 18st valdkonna liidrist koosnev Vesinikunõukogu esimese omataoluse uuringu, mis kinnitab vesiniku võtmerolli kogu senise kütusemajanduse (sh elektriliikurid) paradigma muutmisel.

vesinik

Hydrogen, scaling up – peamised järeldused

VESINIKU KASUTUSELEVÕTT AITAKS AEGLUSTADA KLIIMA SOOJENEMIST

Eesti meedias ei ole kliimakonverentsi teemasid kajastanud eriti isegi keskkonnaväljaanded. Samas toimus Bonnis üks märkimisväärsemaid kokkusaamisi, millele pruugime tulevikus tagasi vaadata kui ajaloolisele hetkele automajanduse ümberkorraldamisel.

18 Vesinikunõukogusse kuuluvat oma valdkonna liidrit tulid Bonni, et teha avalikuks McKinsey toel üleilmselt välja arvutatud tulevikunägemus vesiniku rollist. Uuringu sisu on muljetavaldav.

Peale selle, et vesinik on energeetika ümberkujundamise peamine alustala, näitab uuring, et see võib arendada 2050. aastaks 2,5 triljoni USA dollari väärtuses ettevõtlust ja luua üle 30 miljoni töökoha.

Lähtudes Vesinikunõukogu tulevikukujutlusest viia vesinikukasutus järgmisele tasemele, visandab uuring pealkirjaga „Hydrogen, Scaling up“ mahuka ja arvudega varustatud tegevuskava vesiniku ulatusliku kasutuselevõtu ja selle mõju kohta energeetika ümberkujundamisele.

Vesiniku suures ulatuses kasutusele võtmisel võib see 2050. aastaks anda peaaegu ühe viiendiku kogu tarbitavast lõppenergiast.

See vähendaks iga-aastast CO2-emissiooni tänase tasemega võrreldes umbes 6 gigatonni võrra ja annaks umbes 20% kliimamuutuste leevendamisest, mis on vajalik selleks, et üleilmne soojenemine ei ületaks kaht kraadi.

UNUSTAKGE PISTIKUD, ELEKTRIT SAAB VESINIKUST!

Vesinikunõukogu arvates on vesinikul potentsiaali käitada 2030. aastaks umbes 10–15 miljonit sõidu- ja 500 000 veoautot ning sellel oleks palju kasutusviise ka teistes sektorites, näiteks tööstuslikud protsessid ja tooraine, hoonete kütmine ja elektriga varustamine, elektri tootmine ja säilitamine.

Uuringus prognoositakse, et aastane nõudlus vesiniku järele võib 2050. aastaks kasvada kümnekordseks: peaaegu 80 EJ-ni, mis vastab 18%-le kogu maailma energiavajadusest 2050, kui järgida kahekraadist stsenaariumi.

Täna on ennustatud, et aastaks 2050 lisandub Maakerale 2 miljardit elanikku. See tähendab kaks miljardit uut probleemi, aga ka võimalust, vesiniktehnoloogiate abil luua jätkusuutlikku majanduskasvu.

„21. sajandil peab maailm minema üle laiaulatuslikule väikese süsinikusisaldusega energia kasutamisele,” ütles Toyota Motor Corporationi juhatuse esimees ja Vesinikunõukogu kaasesimees Takeshi Uchiyamada.

„Vesinik on asendamatu ressurss selle ülemineku saavutamiseks, sest seda saab kasutada tuule-, päikese- ja muu taastuva energia abil toodetud elektri säilitamiseks ja edastamiseks, et rakendada seda transpordi ja palju muu käitamisel.”

“Vesinikunõukogu on määranud kindlaks vesiniku seitse rolli, mistõttu me julgustame riike ja investoreid andma sellele oma energeetikakavades suuremat osakaalu. Mida varem me paneme vesinikupõhise majanduse toimima, seda parem, ning me oleme kõik pühendunud selle reaalsuseks muutmisele,” rääkis Takeshi Uchiyamada.

AASTAS KUNI 25 MLD DOLLARIT

Niisuguse ulatuse saavutamine nõuab suuri investeeringuid: aastas umbes 20–25 miljardit dollarit ja 2030. aastani kokku umbes 280 miljardit dollarit.

Õige regulatiivse raamistiku korral, mis hõlmab pikaajalist ja stabiilset koordineerimist ning stimuleerimist, on aruande kohaselt selliste investeeringute tegemise saavutamine tehnoloogia ulatuslikuks kasutusele võtmiseks saavutatav.

Maailmas investeeritakse juba praegu igal aastal energeetikasse üle 1,7 triljoni dollari, sealhulgas 650 miljardit naftasse ja gaasi, 300 miljardit dollarit taastuva elektri tootmisse ja üle 300 miljardi dollari autotööstusesse.

Uuring kinnitab vesiniku kohta energeetika ümberkujundamise peamise alustalana ja innustab ettevõtteid toetama selle suuremahulist kasutuselevõttu. Vesinik on teatud sektorites ja geograafilistes piirkondades energeetika ümberkujundamiseks vältimatult vajalik.

“Mida varem me selle teoks teeme, seda varem me saame nautida vesiniku vajalikke eeliseid oma majanduse ja ühiskonna teenistuses,” ütles Air Liquide’i juhatuse esimees ja tegevjuht Benoît Potier.

„Lahendused on tehnoloogiliselt küpsed ja valdkonnas tegutsejad on sellele pühendunud. Me vajame selle teoks tegemiseks huvigruppide kooskõlastatud jõupingutusi. Vesinikunõukogul on selles juhtiv osa.“

VESINIKREVOLUTSIOONI VEAVAD AUTOTOOTJAD

Uus tegevuskava toodi välja jätkusuutliku innovatsiooni foorumi ajal vesinikunõukogu 18 vanemliikme juuresolekul, keda juhtisid kaasesimehed Takeshi Uchiyamada (Toyota juhatuse esimees) ja Benoît Potier (Air Liquide’i juhatuse esimees ja tegevjuht) ning koos kellega viibisid kohal professor Aldo Belloni (The Linde Groupi tegevjuht), Woong-chul Yang (Hyundai Motor Company aseesimees) ja Anne Stevens (Anglo Americani nõukogu liige).

Vesinikunõukogu kutsus oma tulevikukujutluse avalikustamisel investoreid, poliitika kujundajaid ja firmasid üles nendega ühinema, et kiirendada vesinikulahenduste rakendamist energeetika ümberkujundamiseks.

Samuti tehti teatavaks, et Woong-chul Yang Hyundai Motor Companyst vahetab nõukogu kaasesimehe roteeruvas ametis välja Takeshi Uchiyamada Toyotast ja juhib 2018. aastal nõukogu koos Air Liquide’i tegevjuhi Benoît Potieriga.

Hr. Uchiyamada kavatseb naasta kaasesimehe ametisse 2020. aastal, kui toimuvad Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängud, mis on oluline teetähis vesinikuühiskonna ja -mobiilsuse esitlemisel.

RAHVUSVAHELINE VESINIKUNÕUKOGU

2017. aasta alguses Davosis Maailma Majandusfoorumil loodud Vesinikunõukogu on esimene omataoline üleilmne tegevjuhtide algatus, mille eesmärk on edendada vesinikutehnoloogiate rolli üleilmses energeetika ümberkujundamises.

Praegu on liikmete hulgas 18 juhtivat rahvusvahelist firmat: Air Liquide, Alstom, Anglo American, Audi, BMW GROUP, Daimler, ENGIE, General Motors, Honda, Hyundai Motor, Iwatani, Kawasaki, Plastic Omnium, Royal Dutch Shell, Statoil, The Linde Group, Total ja Toyota.

Lisaks 10 dünaamilist tegijat kogu väärtusahelast: Ballard, Faber Industries, Faurecia, First Element Fuel (True Zero), Gore, Hydrogenics, Mitsubishi Corporation, Mitsui & Co, Plug Power ja Toyota Tsusho.

Ühendus esindab kokku enam kui 1,5 triljonit eurot ja rohkem kui 2 miljonit töökohta üle kogu maailma.2 Täpsem teave veebilhele www.hydrogencouncil.com.

Nõukogu sai 23. kliimakonverentsil kokku, et lõpetada esimene tegevusaasta. 13.–14. novembrini 2017 osalesid tegevjuhid ja teised kõrgemad esindajad terves reas kõrgetasemelistes ümarlaudades ning suhtlesid poliitika kujundajatega ning meedia ja laiemate huvigruppidega.

Vesinikunõukogu juhivad kaks kaasesimeest eri piirkondadest ja valdkondadest. Kaasesimehed valitakse kaheks aastaks juhtivate liikmete poolt, kusjuures järjepidevuse tagamiseks vahetub igal aastal üks kahest kaasesimehest.

MIS ON VESINIK?

Vesinik on mitmekülgne, puhas ja turvaline energiakandja, mida saab kasutada kütusena energia saamiseks või tööstuses toorainena.

See ei tekita kasutuskohas mingeid heitmeid ning seda saab valmistada (taastuv)elektrist ja vähendatud süsinikdioksiidi heitkogustega fossiilkütustest, saavutades nii täiesti heitmevaba energia.

Vesinikku kasutatakse järjest rohkem, sest seda saab säilitada ja transportida suure energiatiheduse juures vedelal või gaasilisel kujul ning põletada või kasutada kütuseelementides soojuse ja elektri tootmiseks.

Selline mitmekülgsus annab vesinikule võtmerolli nii transpordis, tööstuses kui ka elamumajanduses, samuti taastuva energia suuremahulisel säilitamisel, muutes selle paljulubavaks lahenduseks energeetika ümberkujundamise väljakutsetega toimetulemisel.

Allikas ja meedia: Vesinikunõukogu. Kaanepilt: Toyota Mirai

Jaga

AVALDA ARVAMUST!