Uuringutulemuste põhjal soodustab elektriautode järgmiseks autoks ostmist ainult riigi toetus elektriautode ostjatele ja hästi arenenud laadimisjaamade võrgustik mitte ainult tänavatel, vaid ka hoonetes.

Schneider Electricu tellimusel viis küsitluse septembris 2022 läbi uuringufirma Norstat. Uuringu käigus küsitleti kolmes Balti riigis 3000 vastajat vanuses 18-74 aastat. Uuringu tulemuste kohaselt sooviksid 19% leedulastest, 13% lätlastest ja 12% eestlastest lähitulevikus elektriautole üle minna. Kõige populaarsem valik Balti riikide elanike seas on aga hübriidauto. Selle ostmist kaaluks 38% leedulastest, 26% lätlastest ja 29% eestlastest.

SE EST infograafika

Suurlinnade elanikud kaaluvad hübriidauto ostmist veelgi sagedamini – 47% Vilniuse, 31% Riia ja 34% Tallinna elanikest plaanib selle ostu. “Elektriautod ei ole Baltimaades veel kiiresti levima hakanud – nende läbimurret takistavad kasvanud elektrihinnad, vähearenenud laadimisjaamade võrgustik, eriti elamupiirkondades ja elektriautode kõrged hinnad. Seetõttu kalduvad meie regiooni elanikud esialgu pigem otsustama ettevaatlikuma variandi kasuks, ostes hübriidauto, mille kasutamine põhjustab vähem ebamugavusi. On üllatav, et paljud Balti riikide elanikud kipuvad endiselt valima diiselautosid, kuigi nende populaarsus ja osakaal Euroopa turul väheneb iga aastaga oluliselt,” kommenteeris uuringu tulemusi Schneider Electricu Eesti müügidirektor Miko Siilivask.

Koguni 26% Eesti, 22% Läti ja 19% Leedu vastanutest kaaluksid lähitulevikus diiselauto ostmist. 13% lätlastest, 17% eestlastest ja sama palju leedulasi ütles, et nad kaaluksid bensiiniauto ostmist. Samal ajal ei kavatse 29% leedulastest, 41% lätlastest ja 32% eestlastest lähitulevikus ühtegi autot osta.

Laadimisjaama olemasolu kodumaja juures on oluline tegur uue kodu valikul

Laadija koduhoovil, Ardo Kaljuvee

Kuigi elektriauto ostmine lähitulevikus ei ole enamiku Balti riikide elanike jaoks veel esmatähtis küsimus, on laadimisjaam muutumas väga oluliseks teguriks uue kodu valikul. Isegi 52% Leedu vastajatest väidab, et kui nad ostaksid täna uue kodu, oleks oluline, et sinna oleks paigaldatud laadimisjaam. See võimalus on oluline 35% Läti ja 31% Eesti elanike jaoks.

SE EST infograafika

“Uuringu andmed näitavad uut suundumust kinnisvaraturul: elanike jaoks on laadimisjaam muutumas äärmiselt oluliseks kriteeriumiks eluaseme valikul, eriti suurlinnades. Isegi 58% Vilniuse, 44% Riia ja 35% Tallinna elanikest sooviksid, et kodus saaks elektriautot laadida. See trend on oluline kõigile piirkonna kinnisvaraarendajatele,” märkis Miko Siilivask.

Siiani on Siilivaski sõnul kõigis kolmes Balti riigis pööratud rohkem tähelepanu kiirlaadimisjaamade võrgustiku arendamisele suurlinnade tänavatel, teede ääres ja parkimisaladel, mitte aga elamutes ja büroohoonetes. “See võib panna kaika kodaraisse e-mobiilsuse arendamisele regioonis ja riikide kliimamuutustega seotud kohustuste täitmisele. Transport ja hooned on kaks suurimat CO2-heidet tekitavat saastajat. Nutikad digitaaltehnoloogiad, nagu Schneideri ökosüsteem “EcoStruxure for eMobility”, võivad mõlemas jätkusuutlikkuse poole püüdlevas valdkonnas palju ära teha. See eristabki arukat laadimisvõrku kiirlaadimisvõrgust. Need tehnoloogiad aitavad säilitada stabiilsust ja vältida elektrienergia võrgu tippusid, säästavad energiat, vähendavad laadimiskulusid ja negatiivset mõju keskkonnale. Lisaks aitab arukas laadimisvõrk tulla toime võrgu ebastabiilsuse probleemidega nendes hoonetes, mis toodavad ise taastuvatest allikatest energiat,” rääkis Siilivask.

Balti riikide elanikud ootavad riigi toetust ja suuremat ligipääsetavust laadimisjaamadele

Kiiremat ja sujuvamat üleminekut e-mobiilsuse ajastule saab soodustada ainult riigi toetus elektriautode ostjatele ja hästi arenenud laadimisjaamade võrgustik mitte ainult tänavatel, vaid ka hoonetes, selgus uuringutulemustest.

Isegi 65% leedulastest, 42% lätlastest ja 45% eestlastest kinnitavad, et nad läheksid elektriautodele üle, kui nad saaksid suuremat riiklikku toetust. Praegu saavad Leedus vähem saastavat autot ostvad eraisikud kuni 5000 eurot hüvitist, juriidilised isikud kuni 4000 eurot hüvitist ja alates järgmisest aastast kohaldatakse veelgi suuremat soodustust ettevõtetele: elektriautode ostmise korral kohaldatakse ettevõtetele 0 käibemaksumäära.

Lätis saavad eraisikud, kes ostavad uue elektriauto, toetust kuni 4500 eurot ja kasutatud auto puhul 2250 eurot, saastava auto ringlusse andmisel makstakse 1000 eurot hüvitist. Eestis ei ole praegu elektriautode ostmiseks riiklikke toetusmeetmeid rakendatud, kuid valitsus kavatseb järgmisel aastal kehtestada ostutoetuse.

SE EST infograafika

Laadimisjaamade suuremat kättesaadavust büroo- ja eluhoonetes, kaubanduskeskustes ja muudes avalikes kohtades nimetavad baltlased teise tähtsaima eeldusena kiiremaks üleminekuks elektrisõidukitele. Seda märkis 49% leedulastest, 32% lätlastest ja 36% Eesti vastajatest. Laadimisjaamade puudumist ei maini mitte ainult suurlinnade, vaid ka väiksemate linnade elanikud, kus puudub võimalus elektriautode laadimiseks oma kortermajade lähedal.

“Hoonete roll elektritranspordile üleminekul on kogu maailmas määrav. Seetõttu on väga oluline, et mitte ainult kinnisvaraarendajad, vaid ka omavalitsused, linnaplaneerijad ja elektritarnijad kaasaksid laadimisjaamade infrastruktuuri oma projekteerimisplaanidesse. Samal ajal sõltub Balti riikides hoonete laadimisjaamade võrgustiku arendamine erainvestorite initsiatiivist. 2030. aastaks laetakse aga umbes 70% kõigist elektriautodest hoonetes – see on suur väljakutse ja me peaksime selleks juba täna valmistuma,” sõnas Siilivask.

Fotod: Peugeot, Alexela, Schneider Electric

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.