Meist kõigist saavad tänavale astudes liiklejad. Soome teadlased uurisid, kas ja kui palju meid liiklejatena mõjutab sotsiaalne identiteet. Tuleb välja, et enda tajumine näiteks autojuhina või ratturina muudavad vastavalt ka käitumist liikluses. Kõige raevukamad on liikluses tsiklistid ja jalgratturite ning autojuhtide vahel üksteise mõistmist ei ole.
Liigelda saab väga erineval moel ja erinevate vahenditega, aga kui paljud meist mõtlevad igapäevaselt sellele, kas osaled liikluses pigem kui autojuht või kui jalakäija? Kuidas sa ennast (pigem) määratleksid?
Liikleja rolle saab vahetada vastavalt olukorrale, ent äsjane uuring kinnitab, et meie tavapärane arhetüüp – on see siis jalakäija või traktorijuht või midagi muud – kinnistub, ja näiteks autojuht ratta seljas istudes teeb oma otsuseid (pigem) autojuhi seisukohast lähtuvalt. Harjumuse jõud on suur!
… vastupidine variant – enamasti sadulas ja hädavajadusel autoroolis oleks parem, sest ohuolukordi ei tekiks nii palju – sa oskad autojuhina seada end ratturi rolli, sest sinu peamine identiteet on jalgrattur.
Kui aga istud autoroolist sadulasse, võid üllatuda, et kõik ei rõõmustagi su “suunatuli ununes, no sorri, väike asi”– manöövri üle või juhtubki raske avarii.
Valdav osa tunneb end autojuhina
Liikluse identiteetide uurimus avaldati Soome Liiklusturvalisuse keskuse liikluskäitumist selgitavate uuringute sarjas.
Sotsiaalsete minapiltide mõju käitumisele on palju uuritud, liikluses on see valdkond vähe tähelepanu saanud ning liikluspsühholoogia dotsendi Igor Raduni ja keskkonnaökoloogi Jenni Raduni töö on tervitatav.
Uuring viidi läbi 2021 aastal koos LähiTapiola kindlustusseltsiga. Küsitleti üle tuhande üle 15+ soomlase ning teadlaste huviks oli selgitada välja, millal kujuneb liikleja identiteet ning kuidas see käitumist mõjutab. Igor ja Jenni Radun analüüsisid liiklejagruppe ka eraldi.
Selgub, et küsitletutest suurim grupp – 60,7% tunnistavad end autojuhiks, jalakäija identiteet on 55,8%-l ja ratturi minapilt 30,6%-l. Isikliku auto juhiks nimetab ennast 31,3% ning 24,1% tunnevad end lihtsalt avaliku taristu kasutajatena.
Autojuhid ja ratturid: kaks eri planeeti
Uuringu keskmes olid jalgratturid ja mootorsõidukite juhid. Vastajad klassifitseeriti peamiselt mootorsõiduki juhiks (45,3%) ja ratturiteks (11.4%). Mõlemal viisil liikleb 19,2% ja ei kummagagi 24% vastanutest.
Seejärel hinnati, milline on liikleja minapildi mõju tüüpilise autojuhi või jalgratturi kuvandiga seotud mustritele, liiklusraevu tekitavatele olukordadele ja ettekujutusele, millist liikluspoliitikat vajalikuks peetakse.
Tulemustest selgub, et sama identiteediga liiklejatesse suhtutakse paremini, samas kui teise rühma kuuluvaid liiklejaid nähakse probleemide allikana. Enda kuuluvuse määratlemine ühte või teise liiklejagruppi või tekitada väärkujutelmi teistest rühmadest ja olla osaks konfliktidest.
Näiteks suhtuvad jalgratturid teistesse ratturitesse oluliselt paremini kui mootorrattasõitjad ratturitesse. Kõigi nelja (sh ratturite) rühma liikmed hindasid jalgratturite liikluseeskirjade tundmist kehvemaks autojuhtidest.
Kõige rohkem liiklusraevu kogevad mootorratturid: neid frustreerivad nii autoga sõitjad kui jalgratturid. Kõige kaugemal on üksteisemõistmisest jalgratturid ja autojuhid. See viitab ühtlasi, et liikleja identiteet mõjutab ka nägemust, milline peaks olema ideaalne liikluspilt. Autojuht kogeb ratturid segava faktorina, pedaalija sooviks et kõik sõiduautod saadetaks vanarauaks.
Ikkagi inimene!
Kuigi paljudel liiklejatel on selge minapilt ja ühte või teise liiklejarühma kuulumise tunne, leiavad teadlased, et nende rühmade vastandamist ja stigmatiseerimist tuleb vältida.
Eristamine ja vastandamine on levinud nii korrakaitsjate, meedia kui poliitiliste otsustajate seas, kampaaniate puhul aga kinnistatakse teatud arusaamu ühest või teisest liiklejarühmast.
See, mismoodi liikluses toimuvat kommunikeeritakse, mõjutab omakorda liikluses toimuvat. Stereotüüpide ja eelarvamuste kummutamiseks ning konfliktide vähendamiseks on vaja rõhutada, et liiklejatena ei ole ühel või teisel grupil eelist. Liikleja on ennekõike inimene, kes autoga, tõuksiga või mõne muu asjaga sihtkohta liigub.
Uuringu kokkuvõtet soome keeles saab lugeda siit.
Allikas: Soome Liiklustruvalisuse keskus. Kaanepilt: Ylle Tampere
