Värske uuring näitab, et eestlaste jaoks on autost saanud tarbeese. Võrreldes lätlaste ja leedulastega vahetavad siinsed autoomanikud oma sõidukeid liisingperioodi lõppedes ehk umbes iga viie aasta tagant.

Tarbimisühiskonna võlud on täiega kohal: suur osa Eesti inimestest näeb autos tarbeeset, mida “pidada” kuni liisingperioodi lõpuni, ja siis uue vastu välja vahetada. See omakorda tähendab, et autode eluiga lüheneb – kui laenuks võetud autol garantiiaeg läbi saab (enamasti ongi see ju 5 aastat), siis võetakse uus asemele.

Seda kinnitab äsjane uuring, millest selgub et vaid 20% Eesti, Läti ja Leedu elanikest tunnistasid, et sõidavad oma autoga kauem kui 5 aastat. Seevastu viimase aasta jooksul on oma autot uuendanud ligi 40% Eesti ning veidi üle 30% Läti ja Leedu elanikest.

EESTLANE TAHAB UUT AUTOT

Autot vahetades eelistab suurem osa eestlastest osta kas täiesti uue või peaaegu uue (kuni 3 aastat vana) auto. Vanemad autod pakuvad rohkem huvi Läti ja Leedu elanikele ulatudes keskmiselt 40%ni.

Eesti uute autode müügi – ja teenindamisega seotud sektor on väga aktiivne, mida kinnitab ka Maanteeameti uute autode müügistatistika. Selle andmetel oli Eestis 2018. aasta juuli lõpu seisuga arvel 740 100 sõiduautot, seega iga teise Eesti elaniku kohta üks auto.

Hoolimata lühiajalistest kõikumistest (kümnend tagasi majanduskriisi ajal) on tegemist olnud kasvutrendiga ning näitaja on jõudnud kõrgemale tasemele kui kunagi varem. Ja autostumise vähenemist kusagilt paista ei ole, kasvab nende inimeste arv, kes jaksavad endale uue(ma) auto soetada.

LIISING ON TAVALINE ASI

Arvestades rahvaarvu ja uute sõiduautode müügistatistikat Balti riikides, siis kindlasti on kõige suurem kasvupotentsiaal Leedus, kus senise trendi jätkudes peaks uute autode müük ületama Eesti tulemuse.

Küll aga on sõiduauto liising Eesti tarbija jaoks oluliselt igapäevasem toode kui seda teistes Balti riikides ja sellega me selgelt eristume – hinnanguliselt sõidab “võõra” autoga pea pool kõigist liiklejatest.

UUS, UUEM, KÕIGE UUEM!

Vaatamata sellele, et Eesti elanike seas on kasutuses üsna uued autod, plaanib ikkagi 40% Eesti küsitluses osalejatest lähima paari aasta jooksul oma liiklusvahendit uuendada.

Pool küsitlusuuringule vastanutest on kinnitanud, et esialgu valivad nad auto, mis meeldima hakkab, ja alles seejärel kaaluvad oma finantsvõimalusi.

SEB Liisingu Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud autoostu– ja kasutamisharjumuste teemaline uuringu teostas ettevõte Norstat juunis ja juulis 2018. Uuring hõlmas üle 3 100 vastaja.

AUTOSTUV EESTI

Eurostati andmetele tuginedes kuulub Eesti Euroopa Liidus pigem autostumate riikide hulka. Pingerea tipust võis 2016. aastal leida Luksemburgi, alumiselt realt Rumeenia.

Kui võrrelda olukorda 20 aastat varasemaga, siis kõrgeimat kasvutempot on näidanud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus „stardipositsioon“ oli madalam. Mitmes sealses riigis on elanike arvule taandatud sõiduautode arv 20 aastaga rohkem kui kahekordistunud.

Arvatakse, et auto olemasolu ning omadused (hind, mark, mootori võimsus, vanus jne) peegeldavad inimese materiaalset jõukust.

Kuigi mõned ei pea auto omamist vajalikuks, on palju ka neid, kelle rahakott ei võimalda autot soetada. 2017. aastal ei saanud iga kümnes eestimaalane endale autot lubada. Näitaja oli kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (7%).

Neid, kes ei sõltu oma igapäevases liikumises autost, on jäänud vähemaks. Statistikaameti andmetel kasutas 2017. aastal tööle minekuks autot iga teine hõivatu, 20 aastat varem iga neljas.

Alternatiivsete liikumisviiside (jalgsi, jalgrattaga, mopeedi, mootorratta või ühistranspordiga) tööle minejate osatähtsus on aga järk-järgult kahanenud.

Samas tuleb tõdeda, et inimesed elavad töökohast üha kaugemal. Kui 1998. aastal oli keskmine töökoha kaugus elukohast 7,3 kilomeetrit, siis 2017. aastal juba 11 kilomeetrit.

Allikas: SEB, Statistikaamet

Jaga

AVALDA ARVAMUST!