Toiduküllus ja üldine elatustaseme tõus paneb arenenud maailmas inimesed kasvama nii pikkusesse kui laiusesse. Pikeneb ka keskmine eluiga. See seab autotootjad olukorda, kus seniseid standardeid tuleb hakata ümber vaatama ning tulevasi sõidukeid uutele tingimustele vastavaks ehitama.

Eurooplased muutuvad järjest pikemaks: Madal- ja Skandinaaviamaade elanikud kuuluvad nüüd ametlikult kõige pikakasvulisemate inimeste hulka maailmas. Keskmine Hollandi mees on tänapäeval 182,5 cm pikk. Kõik nii „kõrgele“ ei jõua, näiteks Kreekas on naiste keskmine pikkus vaid 160 cm.

2012. aasta 1. jaanuari seisuga on keskmine Eesti naine 165 cm pikk ja kaalub 69 kg. Keskmine Eesti mees on 179 cm pikk ja kaalub 83 kilogrammi. Üldistatult: keskmiselt on Eesti mees ja naine kerges ülekaalus. Keskmiselt kerges.

TAI 2010. aasta uuringu andmetel suureneb vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus ka Eestis: normaalkaalus on 3/4 16-24-aastastest meestest, noored naised on mõnevõrra ülekaalulisemad. Vanuse tõustes muutuvad mehed paksemaks: vanuses 25-34 on normaalkaalus alla poole, 55-64-aastastest kolmandik mehi. Tüsedaid naisi on veelgi rohkem.

Meie vastsündinute kehakaal on viimase paarikümne aastaga kasvanud 81 grammi. Eestis sünnib rohkem nn. “Michelini beebisid”, voldilisi tittesid, kelle kehakaal ei mahu tervisliku 2,4-4 kg sünnikaalu vahemikku.

Need numbrid kõnelevad selget keelt vajadusest töötada välja uued standardid mis vastaksid uuele reaalsusele: vaja on suuremaid transpordivahendeid, laiemaid istmeid, jms. Sellest olulisemgi on välja töötada uued turvalised tehnoloogiad mis suudaksid pikka, paksu ja vana inimest kaitsta õnnetuse korral.

NISSAN MICRA: ESIMENE AUTO, MIS EHITATI “UUTE” INIMESTE JÄRGI

Selleks, et väikeautosse mahuks ka pikem inimene, võttis Nissan kätte ja mõõtis oma töötajad üle. Kakssada igas mõõdus ja erineva kehakujuga inimest kutsuti katsemeeskonda, mille ülesandeks oli inseneride ponnistusele hinnang anda.

Värvikas kahesajapealine seltskond seadis uue Micra kallal töötavate inseneridele ette põneva väljakutse: neil tuli vaid 3,9 meetri pikkuse supermini sõitjateruum ehitada selliseks, et see oleks igas pikkuses ja kehakujuga juhtidele ja kaassõitjatele mugav.

Tulemus on hea: uue Micra ruumikus esiistmetel ning nende ette-taha liigutatavus on oma klassi suurim. Lisaks on autol põhivarustuses reguleeritava kauguse ja kaldenurgaga rool, mis peaks võimaldama igale juhile sobivaima isteasendi.

Nissani Euroopa tehnilise keskuse (NTCE) ergonoomikaosakonna vaneminsener Lee Griggs selgitab: „Mõte on väga lihtne. Valisime välja erinevas suuruses NTCE töötajad ja võtsime igaühelt 40 erinevat mõõtu, pannes kirja kõik, alates pikkusest ja silmade kõrgusest istudes ning lõpetades käte ja jalgade pikkusega.”

NTCE pikim töötaja on 200 cm ja lühim 152 cm pikkune, mis tähendab, et Micra ruumika salongi loomisel said insenerid lähteandmed väga mitmekülgselt valimilt.

Edaspidi on autotootjal  alati käepärast 200 inimest, kellega võtta kontakti oma uusimate ideede või muudatuste kinnitamiseks. Ehkki igal autotootjal on paigas ranged sisestandardid, mida järgida, on tagasiside tegelikelt kasutajatelt vähemalt sama oluline.

Nissan Micra ehitamisel püüdsid insenerid saavutada parima mugavuse ja juhi istekoha reguleerimisvõimalused nii pikkadele kui ka lühikestele juhtidele. See on oluline, sest paljud autoomanikud otsivad tänapäeval senisest kompaktsemat sõidukit, aga ei soovi samas teha allahindlust sõitjateruumi kvaliteedile ega ühenduvusele.

Uus Micra, mis Eesti ostjateni 2017. aasta kevadel jõuab, peaks olema näide pisiauto puhul saavutatud ruumikuse-mugavuse-kvaliteedi heast tasakaalust.

ACCELERISTA KOMM Kokkuvõttes seisis inseneride ees küsimus: “Kuidas mahutada pisiautosse samaaegselt kahemeetrine Godzilla ja seitse päkapikku?” Meie Andres, kes Micrat päriselus mõni aeg tagasi testis, on 178 cm pikk, peaks olema just täpselt “seal vahepeal”, nii, et tema hinnangut on päris hea teada.

Nissani inseneridele ei tule see ilmselt uudisena, ega kõla ka kuigi lohutavalt: iga järgmise auto valmistamisel tuleb testrühma osalejad siiski üle mõõta – on vähe inimesi, kes aastast-aastasse suudaksid püsida ühes mõõdus. Aga hea algatus on see pärisinimeste päristagasiside pealt auto ehitamine igal juhul.

Miks inimesed järjest pikemaks venivad? Teadlastel on mitmeid teooriaid: me viibime rohkem siseruumides ja vajadus päikesest saadava D-vitamiini järele venitab meid pikemaks (vt. ka Tünnis kasvanud poiss). Me sööme rohkem, energiarikast ja (loomset) valgurikast toitu ja see omakorda muudab meid suuremaks. Olgu kuis on, klassikaline Mini tänaseid Lumehelbekesi väga hästi ära ei mahuta…

Fordi Crash Dummie–de “perekond”

OHUTUSTESTIDES VÕETAKSE KASUTUSELE PAKSUD JA VANAD MANNEKEENID

Esialgu Ühendriikides, edaspidi ka Euroopas tulevad autode avariitestides kasutusse uued Crash Test Dummied ehk mannekeenid. Keerulise metall-plastkonstruktsioonidega nukkude ülesanne on imiteeritud õnnetustes imiteerida päris inimesi.

Michigani Ülikooli Liiklusmeditsiini Keskus (UMTRI) on üks, kus aktiivselt uute “Dummiede” juurutamist propageeritakse. Välja on töötatud esimesed kaasaegsete mannekeenide prototüübid: 70-aastast paksu ja vana naist kujutav nukk ning 124 kilogrammi kaaluva keskealise mehe mudel, kuueaastase lapse mudel jpt.

Prototüüpide kehaehituse puhul on võetud arvesse ealisi iseärasusi: vanurite puhul näiteks liigeste vähest liikuvust, selgroolülide vajumisi, väiksemat plastilisust. UMTRI loob mannekeenid keskmise ameeriklase põhjal  – andmebaas on sarnane sellele, mida väljastab meiegi Statistikaamet.

Dr. Stewart Wang, Michigani Ülikooli teadur kinnitab, et inimese vigastused on otseses seoses tema vanuse, pikkuse ja kehakaaluga: “Uuringud tõestavad, et ülekaalulised libisevad kokkupõrkel turvavöö alt välja ja saavad suuremaid vigastusi. Vanurite puhul on rohkem luumurde ja liigeste vigastusi.”

Senisest mitukümmend kilogrammi raskemate “Dummiede” kasutuselevõtt ei ole aga niisama lihtne kui ostukeskuses “pärismõõdus” plastmassist kleidi- ja ülikonnakandjate ülessättimine.

Sarnaselt robotautode teedele lubamisega kaasneb paksude ja vanade liiklusmannekeenide autosse tõstmisega ridamisi seadusemuudatusi, mis tuleb vastu võtta kõikjal, kus seniseid standardeid muuta tahetakse.

ACCELERISTA KOMM Tegelikult vajaks kogu see kasvu-ja kaalulisa uus standard ühtset, läbimõeldud poliitikat, mis kehtiks tulevikus kõigile sõiduvahenditele, kuhu inimene sisse istub. Kuna erinevused inimeste vahel on suured, tuleks regiooniti ka “Dummied” üle vaadata.

Seni saab ülekaalulistele anda vaid ühe soovituse: sõitke vähem autoga ja käige rohkem jala ning kasutage lõualihaseid kõnelemiseks, mitte õgimiseks; mannekeenide ja ruumikate robotautodeni läheb veel aega. Huvitav fakt, et eesti inimene kulutab söömisele päevas keskmiselt 1 tund 21 minutit. Treeningu osakaal on päevas on oluliselt väiksem.

Seda, et keegi võtaks vastu seaduse, mis keelaks paksuks minna või teatud kaalunumbrist alates auto kasutamist piiraks, ei ole. Ega ka tule, sest kes see ikka tahab šovinistliku sea silti külge saada. Paksus nagu ka lollus on jätkuvalt igaühe vaba valik. Ärge siis nutke, kui haiget saate rohkem kui normaalkaalus olevad juhid…

Loe ka Maarja Kupitsa kolumni, miks ei tohi öelda “paks”.

Kasutatud materjalid: Nissan, Michigan Medicine. Meedia: MLK, NIssan

Jaga

KOMMENTEERI SIIN