Genfi autonäitus, mida on nimetatud Euroopa olulisimaks autotööstuse sõuks, läheb tänavugi täismajale. Korraldajad loodavad 88. korda toimuva näitusega jõuda miljoni külastaja piirimaile. Tegime näitusealale ringi peale ja noppisime üles viis tähtmudelit, mis lähiajal ka Eesti autoturu suundumusi mõjutama hakkavad.
Kiiremad jõuavad veel ise Genfigi, näitus on lahti pühapäeva õhtuni ning näitusealale ringi peale tegemiseks kulub kiirematel 4-5 tundi. Meie külastasime näitusesaali teisel pressipäeval ning leidsime suurema vaevata viis olulist uudismudelit, mis peagi Eesti autosõpru kõnetama hakkavad.
Tegime oma valiku, lähtudes ennekõike tunnetest – auto peab olema silmale ilus vaadata, ja käega kena katsuda – ning seejärel praktilisest osast ja senisest populaarsusest (kui pole just tegu täiesti seninägematu sõidukiga) kasutajate seas.
KAUAMÄNGIVAD TRENDID
Genfi autonäitus on tavapäraselt kaldu kõikvõimalike ideeautode, tulevikuvisioonide ja lausaliste nägemuste poole ent võrreldes varasemaga oli tänavune väljapanek ehk utoopiate osas isegi veidi kesisem.
Rokkisid kauamängivad “kohe tuleme täiselektrilise autoga”, “hakkame ise juhtima” ja “paneme sammalt igale poole, ka rehvi sisse” – kontseptsioonid. Mõnd ägedamat kange kraadiga sõitjat näidati ka, aga neist juba ühes järgmises loos.
Elektrikate võidukäiku kuulutama siiski ükski autotootja ei tormanud. Pigem vaadati altkulmu türklaste tuuningfirma väljapanekut, kus muude näidiste kõrval kiiskas uhkelt sünkmust Tesla Model 3. Kas tuleb ja millal tuleb, ja kas see tähendab, et läheb rebimiseks!?
Isejuhtivate sõidukite osas on seis samuti endine: kõik pingutavad, et SAE 2.0 või 2.5 pealt samm edasi otse 4. tasemele võtta. Toyota, Renault ning mitu tundmatuks jääda soovivat idufirmat demonstreerisid Genfis ka autonoomsete sõidukite tulevikku, mis saabub aastal 2020.
Ainsana tõenäoliselt täidab oma lubadused just Jaapani autotootja, mis tänu usinale teadustööle on jõudnud lahendusteni, kus võetakse võrdsena arvesse kõiki liiklejaid nende vanusest, soost või tervislikust seisundist sõltumata.
Volvo on täna sammukese ees kõigist teistest “vanadest” tegijatest ning andnud esimesed peaaegu isemõtlevad autod Rootsis leibkondadele kasutada. Volvo väljapaneku keskmes aga ei olnud sugugi isejuhtiv auto vaid hoopiski tuttuus keskklassi universaal, V60.
5. UUS VOLVO V60
Volvo universaalist oma parimate palade tutvustamist alustamegi. Paralleelselt Genfi autonäituse esitlusega jõudsid paar eelseeria eksemplari neil päevil ka Eestisse. Noobli pereauto premjäär toimus 14. märtsil Pärnus.
SPA-platvormil põhinev universaal pakub ruumikust, kvaliteeti ja rikkalikke ühenduvusteenusi. Autol on peal e-Call süsteem, mis hõlbustab õnnetuste korral hädaabikeskusega ühenduse võtmist ning rida uudseid turva-abisid ja automaatseid juhiabisid.
Auto hind algab 39 380 eurost, sarnaselt muudele uue põlvkonna Volvodele saab konkurentidega joonele panduna sama raha eest palju rohkem autot. Eestis peaks esimesed prooviautod olema kohal suvel.
4. JAGUAR I-PACE
Ehkki elektriautode buumi veel kuskilt ei paista, oli Genfi autonäitusel väljas mitu olulist täiselektrilist sõidukit, mis moodsalt avatud meelega autosõprade meeli ärevaks ajama hakkavad. Tänavuse näituse tipphetkede neljandale kohale maandub loomulikult Jaguar-Land Roveri esimene elektriauto, I-PACE.
Lootused olid suuremad kui reaalsus, mis oma “kuni 480 km ühe laadimisega” valusalt näppude pihta lõi. Lugupeetavad, mis teil akusektsioonis juhtus ometigi? Kui Tesla suudab oma 90 kW akupakiga välja sõita kaugelt rohkem kui 600 km, siis I-PACE sooritus tundub selle kõrval hõre mis hõre.
Natuke võib lohutada tulevasi ostjaid teadmine, et I-PACE on ainus elektriauto, mille on loonud legendaarse disaineri Ian Callumi tiim ning et hind jääb tõenäoliselt Tesla Model X omast veidi väiksemaks.
Ja ilus on I-PACE muidugi ka, ehkki sisse istudes kohtab ühte ja teist, mis meenutab a) Fordi, b) inglaste konservatiivsust igasugu tilulilu autodele külge pookimisega. Õnneks on tagapeegel elegantselt raamitu. Nagu Callum lubas, nii tegi – unustage sarvraamid!
3. ELEKTRILINE HYUNDAI KONA
Hyundai Kona välimuse üle võib vaielda või siis vaikida, selle elektrilisuse üle aga arutleda pole mõtet, tegu on tõepoolest esimese tõsiseltvõetava “rahvaliku särtsaka maasturilaadse autoga”.
Hyundai Kona electric on tavamudelist pisut pikem ja veidike kõrgem. Reisijatele on ruumi autos praktiliselt sama palju kui tavaversioonis ja pagasiruumi on ilma laadimiskaabliteta 373 liitrit. Välisdisainis on peamiseks erinevuseks elektriautodele tüüpiline suletud esivõre.
Hyundai Kona electric tuleb müügile kahes võimsusvariandis. Standardmudel on 99 kW (135 hj) elektriajami ja 39,2 kWh akuga. Aku laadimine Type2 laadijaga 7,2 kW võimsusel võtab aega 6 tundi ning ühe täislaadimisega on sõiduulatuseks maksimaalselt 300 kilomeetrit.
Võimsam mudel on 150 kW (204 hj) ja 64 kWh akuga. Selle täislaadimiseks 7,2 kW laadijaga kulub 10,5 tundi ja maksimaalne sõiduulatus on umbkaudu 470 kilomeetrit.
Kiirlaadimine sobib samuti – 100 kW kiirlaadimisel saab aku 80 % ulatuses täis napilt tunni ajaga. Väändemoment on mõlemal võimsusvariandil aga ühtviisi 395 Nm. Lahjem versioon kiirendab nullist sajani 9,3 sekundiga, võimsam aga 7,6 sekundiga.
Genfi autonäituse välisseinal rippus esitluse puhul lustakas reklaamplakat, keskel troonimas Hyundai Kona, juures hõise: “Musk, your turn!”. Arvata, et Elonil on särtsakale Konale suhteliselt raske vastu astuda, sest auto hind on väiksem kui oodatud konkurentmudelitel.
Ja Kona kvaliteeti ning turvalisuse näitajaid vaadates selgub, et pole pikka rõõmu teistelgi, märksa nooblimatel konkurentidel – Jaguar I-PACE ja muud ikoonilised – miks peaks käima välja kõva raha lihtsalt ühe ajaloolise märgi eest?
Muuseas, Genfis näidati ära ka Kia Niro täiselektriline versioon, taskukohaste krossoverite ja pargimaasturite segment saab lähiajal veelgi täiendust. Ja see on suur uudis!
2. UUS PEUGEOT 508
Pole kahtlustki, Peugeot’ uus lipulaev, keskklassi paigutuv noobel 508 tõmbab pilku. Tundub nagu oleks autotöösturid jõudnud üksmeelele, et koleautode aeg hakkab ümber saama. Kui viimati tegi Prantsuse lõvikutsikate seas ilma Pininfarina 406 Coupé, siis uus 508 pakub toonasele ikoonile väärilist konkurentsi.
Peugeot 508 on läbi teinud radikaalse mudeliuuenduse, muutudes traditsioonilisest 4-ukselisest sedaanist 5-ukseliseks kupee-sedaaniks. Uus 508 on oma eelkäijast kompaktsem, samas laiem ning madalam. Sisse istudes on tunne nagu sattunuks sa klass kõrgemasse sõidukisse.
Peugeot’ disainitiim, kellega oli võimalus Genfis kohapeal rääkida, tunnistas, et tootja on võtmas suunda noobelsegmenti. Auto hind kosmosesse ei kerki, aga konkurentidena nähakse nii jaapani disainiimet Lexust kui teist katuseid mööda kõndivat omapea-kassi, Volvot.
Sõidurõõmu osas on sihikule võetud BMW ja M-B sooritused. Põnev! Uus Peugeot 508 peaks Eestis müügisalongidesse jõudma veel selle aastanumbri sees.
1. UUS TOYOTA AURIS
Uue generatsiooni Toyota Auris võiks vabalt kandideerida Genfi autonäituse “pärisautode” kaunima mudeli tiitlile. Sama teed võiks Aurisele ära anda ka populaarseima hübriidajamiga auto tiitli, sest on arvata, et bensiinimootoriga versiooni osale turgudest enam ei jõuagi – ostetakse ikka vaid hübriidi.
Jaapani autotootja on alates uue generatsiooni Aurisest otsustanud pakkuda oma põhimudeleid kahe hübriidajami valikuga: 1,8-liitrise ja täiesti uue, 2,0-liitrisega, mis koos uue Toyota New Global Architecture (TNGA) platvormiga peaks kuhjaga lisama sõidetavust, stabiilsust ja elamust.
Oma eelkäijast pikem ja madalam uus Auris on dünaamilisema disainiga, sel on mõjus tagaosa ja senisest ägedam esiosa kujundus. Auto kogupikkus on kasvanud 40 mm ja kõrgus kahanenud ligi 20 mm võrra, mille tulemuseks on saledam kuju ja juhile parem vaade läbi esiklaasi.
Kaanepilt: Uku Tampere. Meedia: tootjad
