Miks pole vesinikautod jõudnud laiatarbekasutusse ja kas neil võib olla akuelektriautode kõrval tulevikus šanssi, selgitab Amservi juhatuse liige Margus Nõmmik.

Aastaid tagasi arutati tõsiselt, kas elektriautod jõuavad peavoolu. Puudus vajalik taristu ja akutehnoloogia oli kallis, mistõttu ei olnud elektriautod tõsiseltvõetav ja mugav alternatiiv sisepõlemismootoritega autodele. Rohepööre maailmas on aga olukorda muutnud ning tänaseks näeme elektriautosid kõikjal enda ümber.

Mitmed autotoojad usuvad, et vesinikautodel on peamiselt tänu suuremale sõiduulatusele ja kiiremale tankimisele endiselt võimalus kerkida akuelektrisõidukite kõrval tõsiseltvõetavaks alternatiiviks sisepõlemismootoriga autodele.

Siiski pole vesinikautod jõudnud veel laia tarbimisse. Vesinikkütuseelementide turu kasvu takistavad kõrged toorainehinnad ja vajaliku laadimistaristu puudumine. Vee molekulide lõhustamine hapnikuks ja vesinikuks on kallis protsess, mis täna veel takistab vesinikkütuseelementidega sõidukite kasutuselevõttu.

Teadus areneb ja riigid panustavad

See kõik võib aga muutuda, sest Euroopa Liit on vesinikmajandusse lähiaastatel panustamas sadu miljoneid eurosid, teadus areneb ning tehnoloogia muutub kättesaadavamaks. Vesinikku kasutavad kliimaeesmärkide täitmiseks juba üha rohkemad tööstused, arendatakse nii vesiniktehnoloogial põhinevat rööbas- kui maanteetransporti ning nähakse perspektiivikaid lahendusi laevanduses. Kuuldavasti on EL-il plaan arendada ka vesinikutanklate taristut, mis annaks kogu sektorile tugeva lisatõuke.

Lisaks Euroopa Liidule on erinevad valitsused rakendanud mitmeid poliitikameetmeid keskkonnamuutustega toimetulekuks. Näiteks Ameerika Ühendriikide California osariik eraldas vahendeid 100 vesinikutankimisjaama arendamiseks, et saavutada oma eesmärk 1,5 miljonit heitmevaba sõidukit aastaks 2025, mis soodustab vesinikkütuseelementidega sõidukite turu kasvu.

Ka teadlased on kõvasti vaeva näinud, et töötada välja odavam meetod vesinikuenergia tootmiseks – ja juba on näha ka esimesi tulemusi. Ajakirjas Nature Communications avaldatud teadustöös õnnestus Swinburne’i Tehnoloogiaülikooli ja Griffithi Ülikooli teadlastel veemolekule lõhustades vesinikku toota, kasutades katalüsaatoritena odavaid metalle, näiteks rauda ja niklit. Nende metallide kasutamine kiirendab keemilist protsessi, vähendades samal ajal selle jaoks vajalikku energiat.

Vesinikupasta Powerpaste
Powerpaste – vesinikku saab vajadusel ka energiatiheda pasta kujul
Vesinikautodel on esialgu suurim potentsiaal ärikasutuses

Lähiaastatel on vesinikautodel kõige suurem potentsiaal ärisõidukite segmendis. Hiljuti teatas Taani taksoettevõte DRIVR, et asub Kopenhaagenis teenindama kliente 100 vesinikkkütusel töötava Toyota Miraiga – mis on maailma esimene masstootmises vesinikauto. Samuti teenindavad Toyota vesiniktaksod Prantsusmaal Pariisi elanikke ning on kasutusel Londoni politsei autopargis.

Pariisis taksosid opereeriva ettevõtte Hype asutaja Mathieu Gardies’ sõnul on vesinik nende väljakutsetele kõige sobivam lahendus, sest võrreldes tavapäraste elektriautodega ei pea taksojuhid pikki pause tegema – selliseid autosid on võimalik 3-5 minutiga laadida ja need sõidavad ühe tankimisega pea 500 kilomeetrit. See ongi põhiliseks põhjuseks, mis vesinikautodel on märkimisväärne eelis akudel põhinevate elektriautode ees – näiteks taksonduse, pakivedude või teiste ärisõitude puhul, mis eeldavad pidevat liikumist.

Eestiski on taksoettevõtetel huvi oma autopargi heitmekoguseid vähendada. Kasutusele on võetud elektriautosid ja eelkõige hübriidsõidukeid. Näiteks Tulika on viimastel aastatel praktiliselt kogu autopargi keskkonnasõbralikele Toyota hübriidsõidukitele üle viinud ning hoiab kuulduste kohaselt ka vesiniktehnoloogial teravalt silma peal.

Hiljuti teatas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), et Utilitas ja UG Investments asuvad riigi kaasrahastuse toel Tallinnas rohevesinikku tootma, mille tulemusena sõidavad juba mõne aasta pärast siin ringi vesinikul liikuvad taksod – just nagu Pariisis või Taanis. Ühtlasi rajatakse esimesed vesinikutanklad.

Mida rohkem jõuab lähiaastatel tänavatele ärikasutuses olevad vesinikautosid, seda enam arendatakse ka tanklate võrgustikku, mis loob eeldused, et vesinikautod võiksid jõuda rohkem erakasutusse.

Kuigi Toyota on vesinikautode arendamises liider, näevad teisedki autotootjad tehnoloogias üha suuremat potentsiaali. Näiteks BMW on arendanud oma X5 maasturil põhineva vesinikauto prototüübi, mida osaliselt rahastab Saksamaa valitsus. Autotootja plaanib ehitada 2022. aastaks 100 autost koosneva testpargi ning 2030. aastaks võiks mudel olla valmis turule jõudmiseks.

Hiljuti teatas ka Audi, et on palganud 100 inseneri ja mehaanikut vesinikautode väljatöötamiseks ning juba on valminud esimesed prototüübid. Samuti arendavad tehnoloogiat Mercedes-Benz ja Hyundai, aga ka Hiina autotooja Great Wall Motors.

See kõik näitab, et nõudlus vesinikkütuseelemendiga sõidukite järele peaks lähikümendil hoogustuma. Tootmiskulude vähendamiseks tehtavate uuenduste kasv loob tulevikus kindlasti uusi võimalusi, mis määratleksid uue ajastu transpordi.

Vesiniku-GR
Unustada ei tasu ka vesiniku põletamiseks kohandatud sisepõlemismootoritega seotud võimalusi – pildil vesinikpõlemismootoriga eksperimentaalne Toyota GR Yaris

Fotod: Toyota, Powerpaste

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.