1. juulist pikenevad Tartus tasulise parkimise ajad ja tõusevad parkimistasud nii A- kui ka B- piirkonnas. Kesklinnas ehk A-sektoris on edaspidi ka laupäeval parkimine tasuline. Volikogu otsusega on varasemalt otsustatud juulist hinnatõus ühistranspordile ja rattarendile. See on aga vaid pool tehet, vaja oleks liikuvusele loovamalt läheneda.

Tartu ägab autostumise all sarnaselt Tallinna ja teiste suuremate Eesti linnadega, aastaid valitseb kesklinnas ka krooniline parkimiskohtade puudus.

Taaralinna valitsejad on otsustanud soodustada lühiajalist parkimist ja tõsta oluliselt nii A- kui B- piirkonnas parkimistasusid. Lootus on, et kõrgemad hinnad panevad kodanikke autot maha jätma kui kesklinna asja on.

Kui seni maksis A-sektoris parkimine 2€ tunnis, siis 1. juulist on tunnihind 3€, B-piirkonnas tõuseb tasu 1,5€ peale senise 1€ asemel. C-piirkonnas jäävad parkimishinnad ja -ajad samaks.

Muutuvad ka ühe ja kolme kuu ning ühe aasta parkimistasud. A-piirkonna uued hinnad: üks kuu – 120 eurot, kolm kuud – 300 eurot ja üks aasta – 1200 eurot. B-piirkonnas üks kuu – 60 eurot, kolm kuud – 150 eurot ning üks aasta – 600 eurot.

Suure parkimiskoormuse tõttu pikendatakse A- ja B-piirkonnas tasulist parkimist ühe tunni võrra tööpäevadel (kuni kella 19-ni). A-piirkonnas muutub parkimine tasuliseks ka laupäeviti kell 11-17.

A- ja B-piirkonnas kaotatakse ühe päeva parkimistasu. Endiselt jääb kehtima tasuta parkimise aeg, mis on A-piirkonnas 15 minutit ja B-piirkonnas 90 minutit.

Tasuta parkimisaja kasutamiseks tuleb parkimise alguse aeg näidata parkimiskellaga või kasvõi käsitsi lipikule kirjutatult, parkimisautomaadist piletit ostes lisandub tasuta aeg pileti lõpuajale automaatselt.

Juuli algusest tõusevad ka Rattaringluse ja bussipiletite hinnad ning muutuvad piletitüübid. Kui busside puhul on probleemiks maagaasi-, keskmise töötasu- ja tarbijahinnaindeksi kasv, siis rendirataste aastapileti 100% -line hinnatõus 30lt eurolt 60 euroni selget põhjendust ei ole saanud. Kevadel kehtestati rentijatele krõbedad trahvid ratta valesti lukustamise eest.

Päevapileti hind tõuseb seniselt 2,11 eurolt 2,50 euroni tartlastele ja 3,75 euroni teistele. Seni kehtinud kümne päeva pileti asemel võetakse kasutusele viie päeva pilet, mille hind on tartlastele 8,50€( 12,75 € muile). Vaata lähemalt infot siit.

Accelerista komm: hinnatõus on vaid pool tehet

Tartu linnavalitsus tõdeb, et tänavu kulub ühistranspordile varasemast 4 mln eurot ning 4/5 ulatuses nagunii doteeritakse bussiliine. Sarnaselt Tallinnale hakatakse soodustama kohaliku sissekirjutusega elanikke, kellel on võimalik sõita pisut odavama piletiga. Sooduspileti õigus kehtib jätkuvalt ka õpilastele, pensionäridele jt.

Rattaringlust kasutavad peaasjalikult noored. Linn on hädas pilla-palla ratastega ja valesti parkimistega ning et olukorda ohjata, on kehtestatud krõbedad trahvid.

Tallinnast vaadates tunduvad Tartus autoga parkimise hinnad ikka nagu kukepiss, me maksame siin endid ju emaseks, õhtul teatrisse minnes on odavam võtta takso või sõita rongiga (tallinlasele tasuta).

Tartu külalisele ei mõju laastavalt mitte kasvanud parkimise hind vaid üldine parkimiskohtade nappus: ja see on tartlaste või Taaralinnas õppivate ja töötavate, asju ajavate inimeste jaoks samasugune kui mitte valusam murekoht. Valglinnastumine toob kaasa autostumise, ja Tartu valglinnastub tohutu kiirusega.

Ja on veel üks aspekt, mis Tartus on täiesti teistmoodi kui Revalis: Emajõe pärl on kompaktne ja loogiline ning ükski vahemaa pole ületamatu. Nii võivad autod vaikselt kolida A-st, B-st ja C-st välja ning ummistada asumit kaares ümber kesklinna (see on juba juhtunud ja paistab eriti suuremate üritustega silma). Jätad auto kuskile, võtad ratta ja ikka oled häpi-häpi.

Ühistranspordile eelistatud olukorra loomine on aga prioriteetide küsimus: kui Tartu tahab olla moodne ning noortepäraselt “öko”, võiks linnaelanike sõidumugavuse nimel piletihindadega mitte mängida.

Sadulas pedaalida on Tartus kahtlemata mõnusam kui Tallinnas, aga mitte päriselt, suurtel magistraalidel ei ole jätkuvalt õhku, mida hingata ja turvalist sõiduruumi (see on kõrvaltvaataja pilk).

Rattaringluse hinnad võinuks rahule jätta ja trahvimise asemel süsteemi täiustada. Samas on käte väänamine konkurentsi mõistes isegi hea: Bolt ja teised saavad rahulikult ringlema tulla ja kasutajaid jagub.

Tartlased võiksid meile rääkida, milliseid kitsaskohti on Emajõe kaunima linna liikluses – otsime asjatundjad ja proovime leida tulistele küsimustele vastuseid ja pakkuda lahendusi.

Emajõest juttu tehes: kas keegi on mõelnud veetrammile!? Trammile tõmmati pidurit, aga vesi on vaba. Tartus käies on jõgi aluseid täis, veel 80ndate lõpus sai üle jõe ka vesijalgrattaga. Ehk võiks siit edasi mõelda!?

pool tehet

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.