Eelmisel nädalal alanud Vene-Ukraina sõda on toonud kaasa kiired sanktsioonid lääneriikide poolt ning kuigi praegusel hetkel saame rääkida veel üksnes prognoosist (sest mõjuma hakkamine võtab paratamatult aega), hakkab tulevikupilt välja joonistuma ning see on vene autotööstuse jaoks kõike muud kui meeldiv.

Sissejuhatuseks mastaapide mõistmiseks pisut numbreid. Venemaa autoturu suurus on viimastel aastatel kõikunud 1,6-1,75 miljoni müüdud uue auto ringis, mis on vaid kümnendik USA omast või 2% üleilmsest automüügist. Olulisimad tegijad seal on Hyundai-Kia kontsern (mullu läks kaubaks 380 000 autot), AvtoVAZ (351 000 autot) ja Renault-Nissan-Mitsubishi allianss 212 000 müüdud sõidukiga. Pealegi on Renault AvtoVAZi suuromanik.

Tervikuna ei ole Venemaa suurtele autofirmadele muidugi kuigi oluline. Suurima osa oma toodangust müüb seal Hyundai (5,7%), kuid ka Renault’ (4,4%) ja Mitsubishi (3,4%) jaoks ei ole tegu eluliselt tähtsa turuga, mille kaotamine võiks firmat pankrotiga ähvardada.

Samas on Venemaal tervelt 34 erinevat auto-, bussi- ja mootoritehast, ent nende valmistatu läheb peamiselt siseturule ja nii eksporditi koroonaeelsel 2019. aastal vaid ligi 50 tuhat sõidukit. Enamik autotööstusest kuulub väliskapitalile – Renault Group toodab 39,5% riigi sõidukitest, järgneb Hyundai-Kia 27,2%-ga, Volkswageni turuosa on 12,2%.

Renault Arkana Vene versioon
Renault Arkana on Venemaal populaarne. Vene versiooni toodetakse Moskvas ning see erineb Euroopa omast väga põhjalikult.

Tänaseks võib tänu teadaolevatele sanktsioonidele prognoosida vene autoturgu ja -tööstust ees ootavat kolme stsenaariumi. Need pole üksteist välistavad, vaid võivad kombineeruda ja üksteist täiendada. Kuna aga tehnilised üksikasjad pole veel kõiges kokku lepitud (saatan ongi ju teadupärast peidus detailides), siis mõistagi võib sõja tingimustes veel paljugi muutuda.

Need kolm põhimõttelist stsenaariumi on:

Hinnatõus ja välismaiste autotootjate lahkumine

Kõige kergem löök vene autoturule saab olema siis, kui üritatakse Venemaa majandust üksnes rahaliste sanktsioonidega survestada. Kuna läbi on käinud nii Venemaa pankade valuutatehingute keeld, piirangud tehingutele väärtpaberitega kui ka osade pankade lahtiühendamine rahvusvahelisest SWIFT-i maksesüsteemist, siis on tegu üsna tõepärase kavaga ja arusaadavalt on selle all kannatanud juba rubla vahetuskurss.

Need sanktsioonid on vene autotööstusele väga tüütud, kuid mitte veel hävitavad. Näiteks Iraan on väga keerulistes tingimustes elanud palju aastaid, ent tuleb kuidagi siiski toime ning omab veel täiesti arvestatavat autotööstust.

Selle stsenaariumi korral tõusevad autode hinnad palju ja kiirelt (väidetavalt on mõned automüüjad juba hindu tõstnud), kiibikriisist tingitud niigi suur defitsiit kasvab veelgi ja kiduma hakanud müüginumbrid kukuvad kivina. Väga raske saab olema firmadel, kel on Venemaal koostetehaseid, kuid veelgi keerulisem tootjail, kel neid pole, viimased on suure tõenäosusega sunnitud sel juhul turult lihtsalt lahkuma (näiteks Subaru).

Noobelmargid jäävad vene turule selle stsenaariumi puhul alles (kui just nende müüki ei keelustata) ja mida kallimad, seda elujõulisemalt. Lihtsalt rikkad hakkavad oma autode eest tublisti rohkem maksma. Vaesed hakkavad ka rohkem maksma, kuid lisaks kitsenevad oluliselt nende võimalused leida endale taskukohane auto.

viis põnevat fakti
Noobelmarkide lahkumist oodata pole.

Täiendavalt ähvardab dollarites ja eurodes arveldamise lõpetamine sellega, et seisma jäävad ka paljud olemasolevad autod, kuna välismaalt on varuosi väga keeruline osta (ehkki mitte võimatu). See stsenaarium on Venemaa jaoks kergeim, kuna kõige eest tuleb lihtsalt hakata palju kallimat hinda maksma. Kui aga lisanduvad järgmised sanktsioonid, siis nende mõju on juba oluliselt karmim.

Stagnatsioon ehk tagasi minevikku

Karmima stsenaariumi korral piiratakse Venemaa juurdepääsu uutele tehnoloogiatele infotehnoloogia, rasketööstuse ning muudes sõjanduse seisukohalt tundlikes valdkondades. Sel juhul ei piirdu mõju ainult hinnatõusu ja mitmete välismaiste autotootjate turult lahkumisega, kuna löögi alla satuvad ka tsiviilkasutusse suunatud tootmisharud.

Venemaa jaoks ähvardab sel juhul risk jääda autotööstuse minevikku – uusi automudeleid peale lihtsalt ei tule. Tehased hakkavad oma liine uuendama NSV Liidu aegse sagedusega (meenutame Volga autotehase lubadust igal aastal tuua välja uue mudeli või modifikatsiooni, mis realiseerus tihti vaid sarnaste mudelite mootorite vahetusena).

See stsenaarium tähendab, et autotööstuse uuendused hakkavad piirduma ainult „näovärskendustega“, nagu juhtus “kopikas” VAZ-2101 puhul, mis lõpuks täiustus VAZ-2107-ks, aga tehnilised lahendused jäid suuresti samaks.

kopikas vaz-2102
VAZ-2101
Vene autotööstuse häving

Kolmas stsenaarium on venemaalaste jaoks kõige hirmutavam, sest kõik tänapäeval valmistatavad autod, ka Lada ja UAZiku kõige algelisemad mudelid, kasutavad mikrokiipe. Kuna võimsusi niigi napib, siis on kõik tootjad rõõmsad, kui saavad ettekäände, miks defitsiidi tingimustes pisut paremini lääne/Jaapani tootjaid varustada. Maailma suurim kiibitootja TSMC (kellest sõltub omakorda suuresti vene elektroonikatööstus) on juba teatanud tarnete peatamisest Venemaale.

Kui sellise embargoga liituvad ka teised suured kiibitootjad, siis võib vene autotööstuse ja autoturu praegusel kujul lihtsalt ära unustada. Kõrged hinnad ja „näovärskendused“ enam ei päästa. Vene autoturg muutub kiiresti üksnes kasutatud autode turuks, mis liiguvad vaid senikaua, kuni garaažinurgas üksikuid varuosi veel leidub.

Tüüpiline IŽ-i omanik

Kaotavad peaaegu kõik

Pole olemas sanktsioone, mis suudaksid mõjutada vaid üht osapoolt, jättes kahjustamata nende kehtestajaid. Loomulikult ei ole väärtuskonfliktis (ja seda Vene-Ukraina sõda kogu maailma jaoks kahtlemata on) küsimus mitte „kas?“, vaid üksnes „kuidas?“

Täpi paneb i-le asjaolu, et sõjajalal olevad Ukraina ja Venemaa on maailma ühed suurimad inertgaas neooni ja väärismetall pallaadiumi tootjad. Need aga on üliolulised elektroonika- ja autotööstuses (katalüsaatorite tootmine), mis veelgi komplitseerib rahvusvahelisi tarneahelaid.

Mõne aasta pärast luuakse Venemaal tõenäoliselt Hiina abiga (kes siis veel!) oma pooljuhtide tootmise ja nendest erinevate mikroskeemide valmistamise võimekus, vene autoomanike enamus aga peab senikaua rämpsuga ringi sõitma. Kuid mõistagi tõttavad turgu kohe täitma hiina margid, sest loodus teatavasti tühja kohta ei salli.

Ränikiip Bloomberg

Fotod: VAZ, Renault, Sten Ottep/Fifty Visual, Wiki Common License, Bloomberg

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.