Mõisted selgeks: mis on rohegaas ja maagaas+ ja kus neid Eestis tankida saab?4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
CNG autode müük Eestis kasvab jõudsalt, sest surugaas on bensiinist ja diislist hulga soodsam. Aastaks 2020 peaks Eestis olema vähemalt 50 surugaasitanklat, kus kõrvuti maagaasiga müüakse kodumaist biometaani. Maagaas, maagaas+ ja rohegaas – mis need on ja kus neid tankida saab?

CNG (compressed natural gas) on kõrge suruga pigistatud maagaas, mida loetakse keskkonnasõbralikuks autokütuseks, sest võrreldes bensiini-ja diiselkütusega tekitab see vähem põlemisjäätmeid. Maagaasi imporditakse Eestisse näiteks Leedust, Soomest, Saksamaalt.

Surugaasi “rohelisem” variant on kohalikest biojäätmetest toodetud biometaan, mis on süsinikdioksiidist (CO2) ja muudest komponentidest (N2, O2, NH4, H2S) puhastatud biogaas. See sisaldab 96–99% metaani ja on kasutatav kõikjal, kus maagaaski, sh surugaasiautodes nii puhtalt kui segatuna maagaasiga.

Eestis on biometaani tootmine aasta-aastalt hoogustunud, üks suuremaid valmistajaid on Viljandimaal asuv Biometaan OÜ, mis suudab aastas toota kuni 1,5 mln normaalkuupmeetrit biometaani. 1 Nm3 sisaldab pea sama palju energiat kui 1 liiter vedelkütust. Metaani (CH4) toodetakse lähedalasuvate farmide lehmade lägast, silojääkidest ja sõnnikust.

Esialgu on surugaasi hind vedelkütuste omast odavam ning selle kulu 100 km sõidu kohta väike – näiteks populaarseima Škoda Octavia CNG variandi sõidukilomeetri hind linnas jääb keskmiselt 2,7-3,5 sendi piiresse. Odav hind on kahtlemata üks peamisi ostuargumente: 2017. aastal müüdi Eestis 330 uut CNG sõiduautot.

MIS ON MAAGAAS+ JA ROHEGAAS

Suurim surugaasi propageerija ja tanklavõrgustikku panustaja on Eesti Gaas. Hiljaaegu täpsustas EG toodete nimetusi: tanklates üle Eesti on nüüd müügil rohegaas ja maagaas+.

Rohegaas (rahvusvahelise lühendina CBM ehk compressed biomethane) on sada protsenti kohalik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist.

Maagaas+ (rahvusvahelise lühendina CNG+ ehk compressed natural gas) tähistab imporditud maagaasi ja kohaliku rohegaasi segu.

Rohegaasi ja maagaasi keemiline koostis ja kvaliteet on ühesugused, seega võib neid kasutada autos paralleelselt ning mõlemad on surugaasid. Rohegaas on tarbija teadlik valik: pisut kõrgemat hinda makstes (hinnavahe mõni sent) toetatakse kohalikke biogaasitootjaid.

PÕHIMÕISTED

Surugaas (CNG) on kõrge suruga (200-300 bar) pigistatud maagaas või biogaas või nende segu. Surugaasil on mitmeid eeliseid muude autokütuste ees.

*metaan on õhust kergem, avarii korral lahustub see atmosfääri
*metaan on vähetoksiline, mürgistusoht on madalam
*odavam hind võrreldes tavakütustega
*madal keemistemperatuur tagab autogaasi täieliku aurustumise ümbritsevas keskkonnas ka madalamatel temperatuuridel;
*metaan põleb peaaegu täielikult, tahma tekitamata
*CNG seadmete hoolduskulud on mõistlikud
*CNG kasutegur on suurem, kütust ei kulutata soojendamisele

Keskkonnariskid on olemas ka CNG puhul. Tegu on olulise kasvuhoonegaasiga,  mille mõju on CO2-st 21 korda suurem. Kuna CNG on õhust kergem ning lekete puhul haihtub atmosfääris, tuleb selle iseeneslikke lekkeid igal juhul vältida.

Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi metaanisisaldus on Eestis 98%.

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 – 70% metaanist (CH4), 30 – 40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S.

Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest.

Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3, sõltuvalt metaanisisaldusest. See omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist. Eesti toodetakse biogaasi soojus-ja/või elektrienergiaks.

Biometaan on süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest (N2, O2, NH4, H2S) puhastatud biogaas, mis sisaldab 96–99% metaani ja on kasutatav kõikjal, kus tarvitatakse maagaasi, sh surugaasiautodes nii puhtalt kui segatuna maagaasiga.

Biometaani saab toota sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist, toiduainetööstuse jäätmetest ja muust biolagunevast kääritatavast materjalist.

Eestis toodetav biometaan on maagaasiga võrdse kütteväärtusega. Autosse pakituna saab kilogrammi biometaaniga sõita umbes sama palju kui liitri diislikütusega.

Eesti kohaliku biometaani potentsiaali on hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, see on rohkem kui 50% viimaste aastate maagaasi tarbimisest Eestis.

Euroopa Liidus ja Eestis on seatud eesmärgiks 2020. aaastaks saavutada 10% taastuvenergia lõpptarbimine transpordisektoris. Taastuvenergia osakaal transpordis on praegu 0,1%

KUS SAAB TANKIDA?

Pidevalt täieneva Eesti gaasitanklate kaardi leiab siit. Lisaks surugaasitanklatele on kaardile märgitud ka vedelgaasi ehk LPG tanklad.

Eesti Gaasi surugaasitanklad asuvad täna Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus ning võrk on laienemas üle Eesti. Ka teised ettevõtted tegelevad gaasitanklate rajamisega.

EL on liikmesriikidele sätestatud miinimumnõuded CNG tankimise taristule, eesmärgiks on aastaks 2025 katta ELi põhiteede võrk CNG tanklatega minimaalselt iga 150 km järel.

Loe lisaks LPG ja CNG teemal siit

Biokütuste teemal laiemat arutelu saab lugeda siit

Eesti Gaasi, Gazneti, EBA jt materjalide põhjal Ylle Tampere

Biokütus: kas päriselt päästab maailma s..asurmast või on tegu rohepesuga?

Jaga

AVALDA ARVAMUST!