Neljapäev, 25. aprill 2024
Tuntud kirjanik jagas ühismeedias oma muret, et sai Eesti-Vene piiril trahvi piirivalvurilt, kes ei kandnud kaitsemaski ja -kindaid. Lühimenetluse ajendiks sai kehtiva ülevaatuseta sõiduk: trahv 80€. Kommenteerijad tundsid huvi, miks ei piirdutud eriolukorra ajal vaid hoiatusega ning kas tõesti korrakaitsjad ei hooli turvalisusest!? Uurisime PPA-st loo tagamaid. 

“Olen praegu üsna šokis. Postitan selle, sest loodan: ehk hakkab politsei ikka ka maske-kindaid kandma!?

Lugu selline. Politsei/piirivalve peatas mu auto, kui käisin siin Setomaal Vene piiri/kontrolljoone ääres, sõbraperele teeotsa kraami viimas. Politseiga suhtlesime üsna pikalt… polnud neil ei maski ega kindaid. Minu omad olid pagasnikus.

Sain trahvi, sest mu tehnoülevaatus oli aegunud, täitsa nõus, olin trahvi väärt… Vabandasin seda küll eriolukorraga (mis on ka tõsi, see on põhjus, miks ülevaatus korda ajamata, ma just plaanisin minna seda ajama, kui nii Võrust kui Tartust hakkas viirusuudiseid tulema ja otsustasin mitte linna minna).

Sain niisiis paberi peal trahviteate, 80 eur. Paberi sain kinnastamata käes ja kirjutasin alla ka ise kinnastamata, nende pastakaga.

Minu küsimused:
– kas on mingi meede tehtav, et tehnoülevaatuseid eriolukorras edasi lükata? Kas on seda arutatud?…
– Kas politsei-piirivalve tõesti ei pea kindaid-maske kandma?”

(katkend mureliku kirjaniku postitusest)

Olemasoleva info põhjal ei saa midagi järeldada

Rääkisin meie toimetuse autori Uku Tamperega, kes on abipolitseinikuna käinud kontrollimas 2+2 reegli jälgimist ning on kursis ka PPA lühimenetluse korraga. 

Tehnoülevaatuseta auto puhul on asi selge: sõiduvahendiga tohib liikuda üksnes ülevaatusele või remonti. Inimesi püütakse mõista ning trahvi asemel juhib politsei kõigepealt puudusele tähelepanu, seda siis, kui tähtaeg on äsja läbi saanud. Pikemat aega ülevaatuseta sõitnud inimene peaks olema olukorrast teadlik.

Kaitsevahendite osas on PPA korralikult varustatud, ja meetmed, mida korrakaitsjad järgivad, väga ranged. “Kõik me töötame selle nimel, et nakatumist vältida,” selgitas Uku.

Antud loo puhul arvas Uku, et ei temal ega tõenäoliselt ka autos istunud kirjanikul polnud kogu infot kaitsevahendite ja nende kasutamise kohta, oli teada vaid, et kirjutajal olid isiklikud kaitsevahendid pagasiruumis.

Esimene mõte oli, et autojuht võinuks korrakaitsjale öelda, et see kasutaks kaitsevahendeid isegi kui otsest ohtu pole:

“Kui korrakaitsja ei palunud autojuhil oma autosse tulla ning menetles väljas, ei pruukinud ta turvalise distantsi puhul maski kasutada kuna viibis värskes õhus. Samuti on osa kaitsekindaid läbipaistvad ja tihedalt ümber käte ning neid ei pruugi märgata, eriti kui olukord on ärev. Autos istujale ei paista ka detailideni kätte, mida korrakaitsja täpselt teeb,” selgitas Uku. 

“Kuid teadmata või nägemata tegelikku olukorda, on keeruline anda ühtegi hinnangut – kõik on oletus. Abipolitseiniku kogemuse pinnalt saan öelda, et isiklik turvalisus on korrakaitsjale sama tähtis kui kaaskodanike oma.”

PPA: sõidukil peab olema kehtiv tehnoülevaatus

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tuletab autoomanikele meelde, et tehnoülevaatus tuleb sõidukile olenemata eriolukorrast teha nagu seadus ette näeb, erandiks on karantiinis olemine.

Tehnoülevaatuse punktid on avatud ka eriolukorra ajal ning rakendavad erimeetmeid, et tagada nii oma töötajate kui ka autoomanike tervise turvalisus. Täpsemalt saab lugeda siit.

“Liiklusohutuse tagamiseks ei tohi teedel liigelda sõidukeid, mis võiksid kaasliiklejaid ohustada,” selgitas Loigo. “Me ei saa seega ka eriolukorras tehnoülevaatusest täieliku vabastamise erandit teha.”

“Kui sõiduki ülevaatuse kehtivus lõppeb inimese haiguse või talle kehtiva liikumispiirangu ajal, siis tohib ta tervenedes või piirangu lõppedes sõita mittekehtiva ülevaatusega autoga tehnoülevaatuspunkti. Samasugune võimalus kehtis ka enne eriolukorda,” lisas Sirle Loigo.

“Ülevaatuspunktides kasutatakse erinevaid ohutusmeetmeid nii oma töötajate kui ka klientide kaitseks ning seal on võimalik tagada ka 2+2 reeglist kinnipidamine.”

Esimese asjana politsei siiski trahvi tegema ei kiirusta: “Tabades liiklusest kehtiva ülevaatuseta sõiduki, jätab politsei üldjuhul trahvi koostamata siis, kui ülevaatus on hiljuti lõppenud. Sel juhul tuletatakse meelde see kindlasti esimesel võimalusel ära teha,” rääkis Sirle Loigo. 

Reageeriti piiriületuse juhtumile

Kuidas aga oli lugu kaitsevahenditega? Lõuna prefektuuri operatiivstaabi juht Indrek Koemets tõdeb, et seekord tõesti kaitsevahendeid piirivalvuritel ei olnud kuna reageeriti võimalikule piiriületusele Eesti-Vene piiril. 

“Laupäeva lõunal kella 15 ajal laekus politseile info võimalikust piiriületusest Eesti-Vene piiri lähistelt. Väljakutsele reageerinud piirivalvurid tabasid piirkonnas liikumas sõiduauto Honda,” kirjeldas Koemets.

“Asjaolusid kontrollides selgus, et piiriületust ei toimunud, kuid auto kehtiv tehnoülevaatus oli juba mõnda aega tagasi aegunud. Seetõttu tehti sõidukijuhile lühimenetluses mõjutustrahv.”

“Kõigil eesliinil töötavatel politseiametnikel on olemas isikukaitsevahendid,” kinnitas Koemets. “Kuna see juhtum ei olnud esialgse info põhjal seotud koroonaviirusega, ei tulnud ametnikel maski, kinnaste või kaitseprillide kasutamine kahjuks meelde. Oleme nendega rääkinud ja nad on edaspidi sellevõrra kindlasti hoolsamad.”

Indrek Koemets soovitab kodanikul, kes märkab korrakaitsjatel puuduvaid kaitsevahendeid, neile seda otse öelda, sest nagu näitab 11. aprilli pärastlõunal juhtunu, võib ärevas olukorras ka neil see meelest minna. 

“Selliste tähelepanekute korral võib neist teada anda ka politseinikele, sest isikukaitsevahendid on kõigil kaasas ning pahatahtlikkusest või laiskusest keegi neid kasutamata ei jäta. Ka meile endile on meie tervis oluline,” võttis Koemets teema kokku.

Müüdid, mis ei vasta tõele

Kui lugu kord juba Facebookis üleval, siis tahaks paarile asjale veel tähelepanu juhtida. Nimelt tõdes postituse autor et ta on omadega vastutustundetu piirivalvuri tõttu tagasi nullis ehk peab end uuesti karantiini panema ning plaan, lasta omavahel mängima tema enda ja korralikult karantiinis püsinud sõprade lapsed, lendas vastu taevast:

Selle ühe suhtluse pärast on mu isiklik elukaardimajake uppis. Ma ootasin appi-külla pensionäri, kes taluelus aitama pidi. Laps ootab aga sõpru, perest, kellega oleme vastastikkuse kokkuleppe teinud, et oleme korralikult omaette, peame korralikku karantiini, kuni lõpuks saavad lapsed koos mängida. Nüüd olen tagasi päevas null. Võimalik ju, et sain viiruse. Käed muidugi pesin kodus hoolega, aga tuulise ilmaga meetrikaugusel maskita suheldes võisin saada õhu kaudu.

See on kahjuks täiesti vale arusaam: 2+2 piirang kehtib eriolukorras kõigile ja täpselt senikaua kuni see lõpetatakse – kuitahes hoolikalt ka sõbrad ja sõpruskonnad eneseisolatsioonis ei istuks, kuitahes terved nad ka enda arvates pole, igasugused kokkusaamised teistega pole lubatud.

Koos olla saavad pereliikmed (pere võib koosneda ka sõpradest kui nad on omavahel ühe katuse all) ja koos liikuda võib maksimaalselt 2 inimest kui nad hoiavad kahemeetrist distantsi ja on terved.

Õues mängida võib (kahekesi), kui hoitakse kahemeetrist distantsi nende vahel, kes ei ela pidevalt ühe katuse all (näidake lapsi, kes seda ka teevad). Kui pereliige on haige ja määratud karantiini, peavad karantiinis olema ka teised pereliikmed. 

Kuna me teame COVID-19 viirusest siiani väga vähe, soovitavad tohtrid suhtuda uksest välja astudes iseendasse kui sümptomiteta nakatunusse ja vältida juhuslikke kontakte. Sportides ei piisa ka 2-meetrisest vahemaast.

Ühes on postitajal õigus: viiruse võib saada kust iganes. Tõenäoliselt siiski mitte eesliinil töötavalt piirivalvurilt, küll aga sõpradele asju viies ja võttes, kui kindad auto pakiruumi jätta.

“Nullpäev” on vinge ennetuse tööriist pärast iga kodust väljaskäimist, seega tuleb kiita kirjutajat, kes püsib järgmised 14 ja võibolla kauemgi kenasti koduseinte vahel ega rüsa ülevaatuseta autoga ringi. Meil kõigil tasuks sama teha, sest siis on lootus, et eriolukord lõpeb kunagi. 

Mida on meil sellest õppida?

Ühismeedias kerkis rida küsimusi postitajale: miks oli auto tehnoülevaatus nii kaua tegemata, ning miks ei kasutanud ta ise kaitsevahendeid ega soovitanud ka ametnikule seda vaid tõttas Facebookis toimunut jagama?

Asja saanuks viisakalt lahendada – tuletades lühimenetluse teinud piirivalvurile meelde, et see kaitsemaski ja -kindaid kasutaks. 

Või kui kohapeal ilmnes ajutine kõnevõimetus, saanuks hetk hiljem ühismeedia asemel pöörduda otse prefektuuri või saata kirja PPA infomeilile, mis on kõigile kättesaadav.

Nüüd sündis palju kära eimillestki ning pihta said need, kes meie elu ja tervise eest iga päev eesliinil seisavad. Küllalt on neid, kes kaasa kiruvad ja parastavad, mõtlemata, et ühel päeval võivad nad olla ise abivajaja rollis. 

Aga inimene ongi üks kummaline olevus. Vaadates toimuvat tundub, et Emake Maagi on aru saanud, et see loomaliik, kes end uhkelt looduse krooniks nimetab, pole muud kui evolutsiooni eksitus. Iroonilisel kombel põhjustas auväärsele kirjanikulegi šoki kroon- ehk pärgviirusega seonduv.

Loe siit, kas kiiruskaamera võib mõõtes puusse panna

Kaanepilt: PPA Lõuna Prefektuur

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN