Marit Liik teeb lühikokkuvõtte 16. septembril Tallinnas rohekütuste-teemalises töötoas räägitust. Valdkonna eksperdid tõdesid, et piiranguid kehtestamata liiguvad vanad, madala heitmestandardiga raskeveokid Lääne-Euroopast sealsete tugevate kasutuspiirangute tõttu üha enam Eesti suunas.
Saksamaal on rohkem saastavatel sõidukitel oluliselt suurem teekasutusmaks, see teeb veoettevõttel teenuse osutamise vanade masinatega väga kulukaks, investeeritakse uutesse, keskkonnasäästlikesse masinatesse ja vanad veokid müüakse mujale.
Samas suunas on liikumas ka näiteks Poola ning Stockholmi ja mitmetesse teistesse Euroopa linnadesse ei saa isegi sisse sõita veokitega, millel EURO 5-st madalam heitmenorm, võttis töötoas loetletud avaliku sektori meetmete rahvusvahelisi näiteid kokku Alexela juhatuse liige Alan Vaht.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum märkis kohtumisel, et kuna Eesti võtab kõik vanad masinad piiranguteta vastu, siis oleme juba praegu muutumas Lääne-Euroopa rakseveokite romulaks.
“Tänane tegelik seis on ka see, et näiteks Poola transpordiettevõtted sõidavad Eesti poole vanade masinate ning läänesuunas moodsate ja nö puhtamate veokitega,” selgitas Vallbaum, et probleem pole mitte ainult Eesti sisevedude, vaid ka välismaiste raskeveokitega, mis siia või siit kaudu kaupa veavad.
Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori ütles kliimaneutraalse transpordi võimalikkust kommenteerides, et veotransport toimub täna Eestis diislikütusega ning reaalset üleminekut elektrile lähima 50 aasta jooksul tema ei näe. “Elektritranspordile üleminekuks peab olema vaheetapp ja selleks on gaasiline kütus,” lisas ta.
Töötoas arutati, et eestlased on siiski jätkuvalt väga diisliusku ning hoolimata sellest, et aktsiisivahe on gaasil ja diislil väga suur, keskkonnasääst on gaasiga suur, sõiduautode hinnad suurt ei erine ja ka raskeveokite puhul tasuks gaasisõidukile üleminek ära juba paari aastaga, siis liikumine gaasikütuste suunas on Eestis teiste riikidega võrreldes täna veel aeglane.
Alan Vahti sõnul nõustusid töötoas osalenud eksperdid, et gaasisõidukitele ülemineku suurendamiseks ei piisa Eestis vaid ühest riigipoolsest meetmest.
Tugevaks tõukeks ja seniste arusaamade muutmiseks on vaja meetmete paketti. Selles peaksid sisalduma nii teemaksusoodustused, gaasisõidukite ostutoetused kui ka piiranguid madalama saastenormiga sõidukitele.
Lisaks avalikule sektorile saab ka erasektor teavituse vallas palju ära teha: Euroopa kliimaprobleem number 1 on saastav transpordisektor. Eraettevõtete tehtavad keskkonnasõbralikumad valikud ning valmidus kogemust jagada julgustaksid teisi eeskuju järgima.
“Muutuseks peavad autoostjad saama tuntava kasu, lisaks kindlustunde, et gaasiliste kütuste aktsiis püsib madalal tasemel ning veoettevõtete konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega kasvab,” võttis Vaht kokku.
Alexela poolt kokku kutsutud ministeeriumide spetsialiste, veo- ja kütuseettevõtjate esindajaid ja automüüjaid koondavates töötubades arutatakse sel nädalal, kuidas edendada rohekütuste kasutamist Eestis, arvestades, et transport on Euroopa suurim kliimaprobleem.
Erinevate autogaaside valiku ja nende keskkonnamõjuga saab tutvuda siin.
