Reaalsus lööb valusalt: Lada sõiduautode müük kukkus 2015. aastal kolmandiku

Renault-Nissani liit avalikustas oma kõikide allüksuste 2015. aasta müüginumbrid. AvtoVAZ, mis tootab Lada sõiduautosid, sai Venemaa majanduse madalseisu tõttu tugeva tagasilöögi: 2015. aastal müüdi 305 491 sõiduautot, mida on 31% vähem kui 2014. aastal.

Samas pole asjad teab kui traagilised, sest 2015. aastal kasvatas Renault-Nissan allianss oma turuosa Venemaal 32,3 protsendini – iga kolmas ostetud auto kannab mõne ühendusse kuuluva margi embleemi. Edasiminek on olnud iga-aastane, võrreldes aasta varasemaga on müügikasv üle kahe protsendi. 2015. aastal päädis ühine tootearendus kahe uudismudeliga, millega loodetakse AvtoVAZ-i müüginumbreid oluliselt tõsta kõikidel turgudel.

1999. aastal asutatud Renault-Nissani liit omandas AvtoVAZi aktsiate kontrollpaki ning õiguse LADA märgi kasutamisele  2012. aasta 12. detsembril; 4 aastat enne, 2008. aastal, astus Renault’ Venemaal esimese otsustava sammu ja võttis AvtoVAZ aktsiapakist 25% oma kätte.

Tehing langes aega, mil Venemaal valitses sügav kriis ning müümata jäi lausa 100 000 LADAt. Tookord pidas isegi president Putin vajalikuks näidata isiklikku eeskuju, ostes endale LADA Niva. Renault’ tulekuga hakkas tunneli lõpus paistma valgus.

2012. aasta detsembris sõlmitud tehingu osana investeeris Renault-Nissani allianss 2014. aastani AvtoVAZi kaasajastamisse ligikaudu 700 miljonit eurot, pikaajalise eesmärgiga, kasvatada brändi turuosa Venemaal 2015. aastaks 40%ni. Küllap oleks nii ka läinud, kui Venemaad poleks tabanud majanduslangus.

Koos AvtoVAZiga toodab Renault-Nissani liit Togliatti tehase kaasajastatud tootmisliinil Renault, Nissani ja Lada mudeleid. Tehas on võimeline tootma aastas 350 000 autot. Lisaks Togliattile on alliansil tehased ka Moskvas, St Peterburgis ja Iževskis. Majanduskava näeb ette, et alates 2016. aastast toodab Renault-Nissani liit Venemaal kokku vähemalt 1,7 miljonit sõiduautot aastas. Mudelivalikut on viimastel aastatel oluliselt uuendatud ja turule toodud ka mitu, täiesti uut sõiduautot.

[dropcap]PRIORA[/dropcap]LADA “vene aja” viimaseks mudeliks võib lugeda LADA 110 sõiduautot. Sealt edasi võtsid ohjad enda kätte prantslased ja jaapanlased. Lada Priora sedaan on põhimõtteliselt raju uuenduskuuri läbi teinud 110, mille esmaesitlus 1987. aastal Venemaal aset leidis, aga mille tootmine 1995. aastal lõpetati. Lihtne Priora kehastab seega nii AvtoVAZi kui Lada uuestisündi aastal 2007. Priorast on tehtud mitmeid tuuningversioone ning auto on läbinud regulaarseid uuenduskuure ja seda toodetakse edukalt tänaseni.

[dropcap]GRANTA JA KALINA[/dropcap]Renault’ga koostöös sündinud väikeauto Lada Granta võitis venelaste südamed oma südika ja sportliku olemusega. Sedaan-või luukpäraversioonis müüdava Granta baasiks on Lada Kalina teine põlvkond.

Nii Granta kui viieukseline Kalina on müügil ka Sport-versioonis ning sihivad nooremaid ostjaid. 120-hobujõuline sportauto võib siinmail tunduda küll kummalise naljana, aga võrreldes seniste LADAdega on tegu tõeliselt jõulise isendiga! Pildi peal esinev iludus kaalub kõigest 1030kg, sel on R4 1,6-liitrine ridamootor, mil väänet kuni 280Nm – pole ju paha!

[dropcap]VESTA[/dropcap]Esimene Vesta veeres AvtoVAZ liinilt 25. septembril, 2015. 514 000 rubla (igaüks arvutab vastavalt päevakursile ise hinna eurodeks ümber) maksev Lada Vesta näeb juba sedamoodi välja, et sobib oma ümara olekuga mistahes euroopalikku linnapilti. Pole ka imestada, Vesta kujustajaks on disainer Steve Mattin, mees, kes 2003. aastani tegi tegusid Mercedes-Benzi juures, siis siirdus Volvosse ning aastal 2011 võttis vastu Lada peadisaineri koha.

Lada Vesta lõplik kokkupanek toimub Iževski tehases, šassii, mootorid, käigukast ja osa veermikust toodetakse Togliattis. Pikkust on autol 4410 millimeetrit, laiust 1764 millimeetrit ning kõrgust 1497 millimeetrit. Sedaani teljevahe on 2635 millimeetrit, pagasiruumi suuruseks 480 liitrit. Jõuallikate valikus on 87-, 106- ja 114-hobujõuline 1.6-liitrine bensiinimootor koos Renault käsikäigukastiga või mõnel juhul ka automaatkastiga. Vesta on esialgu tootmises sedaanina, aga tootja kaalub muuhulgas ka auto krossover-versioonina turuletoomist.

[dropcap]XRAY[/dropcap] Renault-Nissani ja Lada koostöö pärliks võib pidada 2015. aasta detsembris tootmisse jõudnud X-RAY luukpära. Auto peaks müügile jõudma juba Valentinipäeval, 14. veebruaril. XRAY on ehitatud Dacia Sanderoga samale alusele ning selle hind algab umbes 6800 eurost, jäädes ka tippvarustuses alla 10 000 euro.

XRAY on 4164 mm pikk ja selle teljevahe on 2592 mm. Jõuallikate valikus on esialgu kolm mootorit, millel töömahtu kas 1,6 või 1,8 liitrit. Võimsust on neil 106, 114 ja 122 hobujõudu. 1,8-liitrine mootor töötab paaris robotiseeritud käigukastiga, ülejäänud on saadaval vaid manuaalkastiga.

[dropcap]SAKSLASTE LEMMIK 4×4[/dropcap]Seda, et Lada Kalina ja nelikveoline Lada 4×4 on sakslaste lemmikud, ei tasu imeks panna: tegu on sealse turu tõenäoliselt kõige odavamate sõidukitega. Sakslased viskavadki nalja, et igaks juhuks tasub Ladat võtta kahekaupa – üks sõitmiseks, teine varuosadeks.

Lada Kalina II põlvkonna autode müügiga tehti 2015. aasta kevadel algust. Müügil on nii sedaan kui luukpära ning hinnad algavad umbes 6900st eurost. Saksamaal müüakse Kalinat 1,6-liitrise, 87-hobujõulise bensiinimootoriga.

Lada 4×4 on rahvasuus jätkuvalt tuntud ka Nivana, aga seda nime ei ole Renault-Nissanil õigus kasutada, sest Nivat toodab alates 1998. aastast siiani AvtoVAZ-GM üksus. Õnneks näeb alliansi toodetav 4×4 välja õnneks äratuntavalt vana hea Niva -kandiline ja tahumatu.

2015. aastal tuli 4×4 välja Urban-nimelise modifikatsioonina. Sellel on tavamudeliga võrreldes küljes edevad kaitserauad, uus “grill” ning elektrilised aknatõstukid ja soojendusega küljepeeglid. Salongiski on askeesist loobutud, olemas on näiteks esimeste istmete soojendused ja keskkonsoolis koht, kuhu panna… kohvitops. Saksamaal algab 4×4 Urban hind 11 990 eurost.