blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Uuring: kohanduv kiirushoidik (ACC) võib ummikuid hoopiski juurde tekitada3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Vanderbilti ülikoolis tehtud uurimistöö tulemused üllatavad ebameeldivalt isejuhtivate tehnoloogiate pooldajaid. Selgub, et kohanduv kiirushoidik (ACC) võib teatud juhtudel ummikuid hoopistükkis juurde tekitada.

Tänapäeval ei kujutaks ühtegi uut autot ette enam teatud juhiabideta. Kohanduv kiirushoidik (Adaptive Cruise Control) on üks nendest, milleta pikka maanteesõitu või ka ummikus linnatänavat ette võtta ei tahaks. Hiljuti nimetasid Soome teadlased selle turvavöö järel olulisemaks turvalisust lisavaks juhiabiks. 

Juhiabi on mugav, aga alati ei aita

Sageli tekivad liiklusummikud autojuhtide käitumise tõttu – pidev siksimine ja süstimine panevad kaasliiklejad pideva pinge alla, sest vaheletrügijate ootamatud manöövrid põhjustavad ohtlikke olukordi.

Kui ACC on sisse lülitatud, hoiab radar eesliiklejatega automaatselt pikivahet ja kohandab kiiruse vastavaks. Ummikuabi aga suudab auto kiiruse täiesti maha pidurdada ja uuesti liikvele minna. Nii kaob juhil vajadus ise pidevalt gaasi anda ja autot edasi nõksutada. 

Nüüd on selgunud, et kohanduv kiirushoidik päris kõike iseseisvalt ette näha ei oska. Pisut üllatuslikult, kuid siiski – see muudab ummikud teatud olukordades hoopiski hullemaks, sest kohandab sõidukiirust vastavalt ees liikuva sõiduki kiiruse muutumisele ega arvesta eespool liikluses toimuvat.

Kuidas vabaneda ummikutest?

Ameerika Ühendriikide Vanderbilti ülikoolis tehtud uurimistöö tulemused kinnitavad, et meil kasutusel olevad juhiabisüsteemid ei aita ummikuid vähendada, vaid on pigem nende tekkepõhjuseks.

Uurimus tugines mitmete ülikoolide ühistöös tehtud katsetele, mis viidi läbi Arizona osariigi kõrvalisematel teedel.

Katsete aluseks võeti varasemate teadustööde tulemused, mille kohaselt saab ummikutest saab lahti, kui liiklusvoogudesse lisada mõned adaptiivse püsikiirushoidikuga autonoomsed sõidukid – tänu neile hoitakse optimaalset pikivahet ja äkkpidurduste hulk väheneb.

Teadurid jälgisid, kui kiiresti reageerisid kohanduva kiirushoidikuga varustatud autod eessõitja sõidukiiruse muutumisele.

Selgus, et ACC-ga sõitev auto aeglustas rohkem, kui selle ees liikunud sõiduk – see aga viib alati ummiku tekkele.

Inimjuht ei reageeri alati asiselt

Ühes katses pandi 7 ühesuguse ACCga sõidukit sõitma jadas juhtauto järel. Kui esimene auto vähendas sõidukiirust 85 kilomeetrilt tunnis 75 km/h-le, võttis kolonni viimane auto oma sõidukiiruse niivõrd palju allapoole, et kohanduv kiirushoidik lõpetas töö.

Ootamatult töö lõpetanud juhiabi aga tekitab mõneks ajaks inimjuhis segadust, sest tema jaoks tuleb teade juhtimise ülevõtmise vajadusest alati veidi ootamatult ja kaotatakse taas väärtuslikke sekundeid ning kui see sisenemine liiklusse on ootamatu, siis pikeneb ka reaktsiooniaeg ja võidakse teha vale otsus.

Probleemi lahendaks ilmselt see, kui kõigil autodel oleks üheaegselt kohanduv kiirushoidik sisse lülitatud ja see suudaks ka ummikus ühetaoliselt reageerida.

Paraku on liiklus segu eri sõiduvahenditest ja eri tasemel juhiabidest, mis, isegi juhul kui teevad justkui sama asja, käituvad erinevalt. See olukord jääb sarnaseks veel pikkade aastakümnete jooksul.

Uuringut kommenteerinud professor Dan Worki sõnutsi on probleemiks see, et püsikiirushoidik reageerib vaid eessõitja sõidukiiruse muutumisele ega oska arvestada eespool liikluses toimuvaga, erinevalt autot juhivast inimesest.

Paremaks võiks olukord minna alles siis, kui robotabilised suudaksid töötamisel arvesse võtta liikluse üldist sujuvust. Ja selgi juhul ei jõua pädevad abid kõikide sõidukite pardale üheaegselt.

Allikas: Tech Xplore. Kaanepilt: Andres Kruus/Toyota Camry. Tõlkis Lena Murd

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com