Reede, 22. september 2023
Uuringufirma J.D.Power viis noobelauto omanike seas lĂ€bi kĂŒsitluse, mille tulemused on jahmatavad: peaaegu mitte kedagi ei huvita ja keegi ka ei kasuta tippklassi luksusautode tipptehnoloogiat. Kalli auto omanik on samasugune “peast lihtne” sĂ”itja nagu odava “reha” roolija.

PĂ”hjusi, miks inimesed ei kasuta sisseehitatud puuderdamistupsukest vĂ”i peent endliaparaati, on lihtne: kui pole eluliselt vajalik, siis ei tule selle pealegi, et peaks puudust tundma. Ning teine asi: tihti on menĂŒĂŒdes kaevandamine tehtud nii keeruliseks, et … lihtsam on vĂ”tta nutitelefon ja seal asi joonde ajada.

RAHVA- JA NOOBELAUTO ERINEVUS KAOB VÄÄRAMATULT

Pool sajandit, isegi veel kĂŒmme aastat tagasi oli luksusautode ja sÀÀstuautode varustatuse erinevus tohutu, kuid enam mitte. Peale paremate materjalide ja viimase peal tehnoloogia on pĂ”himĂ”tteliselt kĂ”ik, mida tahaksid, olemas ka tĂ€itsa tavalisel luukpĂ€ral. Vaata meeldiv lisavarustuse nimekirjast vĂ€lja, telli, ja sĂ”ida nagu kunn!

Vidinamaania ei tĂ€henda siinkohal elektrilisi aknaid, kliimaseadet ega isetumenevat tahavaatepeeglit – nutikate tehnoloogiate eri astmetelt leiab nĂŒĂŒd jalakĂ€ijate tuvastuse, kokkupĂ”rke ennetussĂŒsteemi, rajahoidja, adaptiivse kiirusehoidja, hÀÀljuhistega navi, mitu juhtimisstiili, jne. jne. Kuulge, isegi VW Polo reklaamib, et lisaks neljale uksele on sel ka rodu aktiivseid turvaabisid!

TĂ€na naudivad laiad inimmassid oma “lihtrahva autosid” umbes samal tasemel nagu jĂ”ukad indiviidid oma teemantidega kaunistatud luksmobiile. MĂ”nikord isegi rohkem, sest mĂ”nigi traditsiooniline noobelmark on jÀÀnud kinni 20.sajandisse ega ole kuulnudki midagi kohanduvast kiirusehoidikust vĂ”i kurvituledest.

Rahvaautodel puuduvad omakorda mitmed lisavidinad nagu nĂ€iteks lĂ”hna piserdamine kabiini vĂ”i tagaistme seljatoe massaaĆŸ – aga neist ei tunne ausalt öeldes puudust ei “lihtne” ega rikas inimene.

NÔnda valitsebki vÔrdsus luksmobiili ja rahvakÀru vahel, sest kedagi ei huvita luksuslikud funktsioonid, mida nad kasutada ei oska, samuti ei tunne inimesed puudust tehnoloogiast, mis ei ole neile igapÀevaselt tarvilik.

UURING AITAB NÄHA TARBIJA PEA SISSE

VĂ€itele lisab pisut tĂ”siseltvĂ”etavust J.D.Power ’i 2017 Tech Experience Index Study, kus ĂŒleĂŒldine keskmine omanikurahulolu uue auto tehnoloogiliste funktsioonidega oli vĂ”rdne nii rahvaauto kui noobelsĂ”iduki omanike seas.

Ehkki J.D.Power ’i laiemate uuringute tulemustega ei pea ilmtingimata igas aspektis nĂ”ustuma, on selline kitsamalt suunatud uuring abiks aru saamisel, mis toimub tĂŒĂŒpilise autoomaniku ja tarbija peas.

Antud juhul on Ôppetunni sisu selles, et keskmine tarbija ignoreerib kollektiivselt funktsioone, mille kasutamine nÔuab olulist pingutust ning hindab lihtsalt mÔistetavat tehnoloogiat.

Uuring viitab samuti teatud mÀÀral “kasutule vÀÀrtusele”, mida seostatakse mĂ”ningate tippklassi seadmetega – mis muudab mĂ”nede funktsioonide paigaldamise rahalises mĂ”ttes kĂŒsitavaks, sest mĂ”ned omanikud ei saa lihtsalt aru, kuidas neid kasutada vĂ”i peavad neid algusest peale ebavajalikeks.

“Rahuolu on vĂ€ga madal nende omanike seas, kes proovisid mĂ”nd funktsiooni, kuid ei kasuta seda enam,” selgitab uuring.

“Need omanikud esindavad lĂ”ksu pĂŒĂŒtud kliente, kes on mingi funktsiooni eest maksnud, kuid ebaĂ”nnestunud kasutajakogemuse tĂ”ttu otsustanud seda rohkem mitte pruukida. PĂ”hilise pĂ”hjusena, miks nad mingit funktsiooni ei kasuta, nimetasid omanikud, et neil ei lĂ€he seda vaja.”

PISTKE OMA RUUTER OMALE…

KĂ”ige halvema vastuvĂ”tu osaliseks saanud seadmete hulgas on sĂ”idukisisene mobiilne ruuter. Kui omanikelt, sealhulgas nendelt, kes ei ole antud funktsiooni kunagi kasutanud, kĂŒsiti miks, ĂŒtles 43 protsenti, et ei vaja seda funktsiooni ja 24 protsenti, et nad ei soovi selle kasutamisega kaasnevaid lisakulutusi.

Oma auto mobiilseks hotspot’iks muutmisest on ka vĂ€he praktilist kasu, sest enamikul nutitelefonidel juba on selline funktsioon. Samuti vĂ”ib selle ĂŒlesseadmine olla tĂŒlikas.

SUUREMA AUTO OMANIK ON PAKSULT RAHUL

KĂ”iki asju arvesse vĂ”ttes tunduvad tarbijad olevat ĂŒsna rahul moodsates sĂ”idukites pakutavate tehnoloogiatega. J.D.Power ’i uuring andis keskmiseks tulemuseks 1000 vĂ”imalikust 750 punkti.

Rahulolu oli suurim suurte autode segmendis, 777 punkti, jÀrgnesid kompaktautod (753), tippklassi kompaktautod (751), tippklassi keskautod (746), tavalised keskautod (744), tippklassi vÀikeautod (739) ja vÀikeauto segment (732).

Autoostjad olid enim rahul lihtsalt kasutatavate ohutustehnoloogiatega nagu parkimiskaamerate ja pimeala tuvastamisega, ja tavapÀrasemate funktsioonide nagu elektrilised istmed ja kliimaseade.

Samuti suurenes rahulolu kui automĂŒĂŒja vĂ”ttis vaevaks aidata neil aru saada, kuidas sĂ”iduki funktsioone parimal viisil kasutada, eriti juhul kui kasutajaliides ei olnud intuitiivselt mĂ”istetav.

TURVALISUSE ARVELT ALLAHINDLUST TEHA EI TOHI

Loo moraal: Ă€ra loobi raha funktsioonidele, mida sa ei kasuta vĂ”i millest sa aru ei saa – oled pikas perspektiivis Ă”nnelikum. Samas, kui neid sulle mĂ”ne paketiga kauba peale pakutakse, vĂ”ta vastu, ja hakka ka kasutama. Eks ole see lĂ”ppkokkuvĂ”ttes inimliku laiskuse kĂŒsimus, omandada mingeid uusi vigureid.

Kindlasti ei tasu allahindlust teha aktiivturvalisuse abidega: mida rohkem on neid autol peal, seda parem. Enne auto ostmist tasub vaadata ka Euro NCAP hindeid ning mĂŒĂŒgiesindajalt kĂŒsida tĂ€pset kasutusjuhendit – ise ju keegi ometigi kĂ€siraamatut lĂ€bi ei loe… (olgu, mĂ”ni hoolsam erand ikka teeb seda ka). Turvalisus on midagi, mille arvelt ei tohi allahindlust teha, olgu siis kĂ”ne all noobelmark vĂ”i odavam auto.

Allikas: J.D.Power, TAC. TĂ”lkis: Kadi RĂŒnkla. Toimetas ja pildi tegi: Ylle Rajasaar

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.