PĂŒhapĂ€ev, 4. detsember 2022
Rootsi on vĂ”tnud sihiks, lĂ”petada 2030. aastaks tĂ€ielikult fossiilkĂŒtuste tarbimine. EesmĂ€rgi nimel investeeritakse kaasaegsesse infrastruktuuri, mis toetab elektri-ja hĂŒbriidajamitega sĂ”idukite levikut. Äsja avati esimene elektrifitseeritud teelĂ”ik, mida saavad kasutada suured, “sarvedega” veoautod.

Rootsi esimene elektrifitseeritud teelĂ”ik on kahe kilomeetri pikkune ja paikneb GĂ€vle lĂ€histel, E16 maanteel. Sel teelĂ”igul saavad suured hĂŒbriidajamiga veoautod oma sarved ĂŒles tĂ”sta ning vĂ”tta kontaktliinilt sĂ€rtsu – nĂ€eb vĂ€lja peaaegu nagu trollibuss, aga inimeste asemel veetakse kaupu ning linnakivide asemel lendab rehvide alt lĂ€bi kiirtee. Ülekandeliinide tehnilise lahenduse on vĂ€lja töötanud Siemens ning testitavad veoautod on toodetud Scania tehases.

Esimene elektrisarvik

Pilootprojekti eesmĂ€rk on katsetada, kas tulevikus on raskeveoseid vĂ”imalik punktist A punkti B liigutada ĂŒksnes elektri jĂ”ul. HĂŒbriidajamiga veoautodel on lisaks sisepĂ”lemismootorile ka vooluvĂ”ttur, millega sĂ”iduk on vĂ”imeline elektrifitseeritud teelĂ”ikudel kinnituma kontaktliinile ning vĂ”tma “Ă”hust” elektrit. Kui “elektritee” lĂ”peb, pakib veok vooluvĂ”tturi katusele kokku ja jĂ€tkab teekonda hĂŒbriidajami jĂ”ul.

Idee ei ole uus, samamoodi, “sarvedega” elektrit vĂ”ttes liiguvad kĂ”ikjal maailmas ringi trollibussid, rööbastel trammid ja elektrirongid. Rootsis katsetatakse vooluvĂ”tturitega veoautosid selleks, et vĂ€hendada maanteetranspordi keskkonnamĂ”ju ja vĂ€hendada heitmekoguseid.

EesmĂ€rk, loobuda aastaks 2030 fosiilkĂŒtuste kasutamisest, tĂ€hendab ĂŒhtlasi maanteetranspordi osakaalu vĂ€hendamist. Esialgu aga on Rootsi valitsus otsustanud sarviliste veoautode ideed toetada ning on pilootprojekti valmis investeerima ligi 8 miljonit eurot.

Teede elektrifitseerimise lahenduse tugevus seisneb tehnoloogia lihtsuses ning vĂ”imaluses, see kiiresti kasutusele vĂ”tta. Kui kĂ”ik lĂ€heb plaanipĂ€raselt, vĂ”ivad elektriteed ĂŒhendada tulevikus kĂ”iki PĂ”hjamaade suurimaid maanteetranspordi tuiksooni – ka Norra ja Taani on vĂ”tnud suuna Emakest Maad ja selle taastumatuid ressursse kurnavatest sisepĂ”lemismootoritest vabanemiseks.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Sarvilised veoautod ja maailma esimene elektritee ei vĂ€henda sugugi maanteetranspordi keskkonnamĂ”ju. JĂ€tkuvalt tuleb raskete masinate jaoks rajada teid, jĂ€tkuvalt on ohtlik segada sĂ”iduautosid veokitega, jĂ€tkuvalt tuleb teedelt koristada laipu ja vedada paranema haavatuid. Elektriliinid omakorda kujutavad uut takistust ĂŒle lendavale elusloodusele ning nende hooldamine ei saa sugugi odav olema. MĂ€letate ju neid “sarved maas” trollibusse?

Maanteetranspordile tuleks eelistada teistsuguseid transpordiliike. KeskkonnasÀÀstlikem tĂ€nasel (ja ilmselt ka homsel) pĂ€eval on jĂ€tkuvalt raudtee; kaasaegsete transpordilennukite keskkonnamĂ”ju on juba vĂ”rreldav maanteeveoste pĂ”hjustatud tagajĂ€rgedega ning ĂŒleĂŒldse – kas peab nii palju ja kogu aeg tarbima? Eelista kohalikku toitu ja toodangut ja aita sedapidi vĂ€hendada survet taastumatutele maavaradele.

See on vist nĂŒĂŒd kĂŒll Accelerista esimene tĂ”eline roheline hala. Aga mis teha, inimene on evolutsiooni eksitus senikaua, kuni ta ise teisiti ei otsusta.

Allikas ja meedia: Scania

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.