blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Hea teada: kuival ajal on auto kui välgumihkel, mis võib süüdata suure tulekahju4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Suur Reede kulges ka tänavu purjus juhtide ja kulupõlengute tähe all. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud ning praegu kehtib kõikjal Eestis tuleohtlik aeg. Autoga krõbekuival teeäärel peatuv või metsa alla sõitev juht ei aimagi, et tema neljarattalisest võib alguse saada tulekahju.

6. aprillist on kogu Eesti kuulutatud tuleohtlikuks ning mida kauem püsivad kuivad ilmad, seda hullemaks seis muutub – teeservad ja metsaalune on krõbekuivad. Kui sellisele pinnale kukub säde, on tulekahju paratamatu.

Statistika on karm: märtsis oli Eestis 62 metsa- ja maastikutulekahju, neist kolmandik leidis aset Harjumaal. Võrdluseks: möödunud aasta märtsis oli vaid 11 metsa- ja maastikutulekahju.

Aprillis sõidavad päästjad kulupõlengutele mitu korda päevas: 1-17. aprillini on metsa- ja maastikutulekahjusid olnud koguni 337.

Enamus põlenguid saab alguse pisikesest hooletusest, meenutagem kasvõi äsjast, kogu maailma vapustanud Jumalaema kiriku tulekahju. Piisab mahavisatud suitsukonist või tähelepanuta jäänud lõkkest, et tuli kontrolli alt väljuks.

Autoga metsa alla sõitmist tasuks aga hoopiski vältida, sest isegi kuumast väljalasketorust võib saada alguse suur tuleõnnetus.

AUTO KUI SÜÜTEPUDEL

Auto põhja all on mitmeid kohti, mis võivad teinekord vägagi kuumad olla. Me ei räägi siinkohal riketest või ebakõladest – täiesti tavaliselt töötav Webasto lisakütteseade laseb välja tulist õhku, mis võib kuivad lehed süüdata.

Ka diiselmootoriga autode kübemefiltri puhastustsüklis kasvab väljalaske temperatuur ohtlikult kõrgeks ning ülikuival hooajal võivad rohukõrred sellega kontakti sattudes süttida.

Ka bensiinimootoriga auto väljalaskesüsteem, eriti katalüsaator lähevad kuumaks. Ning kui näiteks pehmes pinnases kinni olles tugevalt gaasi anda, muutub väljalaskekollektor mõne minutiga hõõguvpunaseks. Kõik, mis lähedale jääb, süttib.

Alles hiljuti ringles sotsiaalmeedias video sellest, kuidas kuivas heinas kinni olnud auto pärast mõningast ukerdamist koos sama heinaga maha põleb.

Ainuüksi see näide ilmestab hästi kui kuum on auto väljalaskesüsteem: kulukuiv süttib isegi juhul kui sõiduk on tehniliselt täiesti korras. Koos riketega kasvab süttimisoht.

Tavaline olukord: auto on mutta kinni jäänud ning juht üritab seda välja saada: edasi-tagasi jõnksutamisest ja koormuste kiirest vaheldumisest toimub nii mootoriruumis kui ka veermikus suure amplituudiga liikumisi.

Piisab kui mõni elektriühendus annab järele – koos mootoriga liikumisest tekib säde, sealt edasi on kõik vaid minutite küsimus.

MÕRTSUKAKS SAADA ON IMELIHTNE

Loodusest võõrdunud inimene ei oska ette kujutada, kui palju elusolendeid võib ühe maastikupõlengu ajal Looja karja minna. Tules saavad hukka linnud, roomajad, konnad, väikesed metsloomad…

Praegusel ajal on ohus jänesepojad ja varakult pesitsemist alustavad maaspesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega.

Ka ei suuda tulest välja kalpsata parasjagu pulmitavad konnad ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ja ka pinnase ülemises tule poolt mõjutatavas kihis.

Mardikaliikide hulgas on palju selliseid, kellel on oluline roll biotõrjes meie aedades, põllumaal kahjurputukate hävitajatena – neist tuntuimad vast on röövmardikad jooksiklased. Teisisõnu põletab inimene lolli peaga maha oma aia- ja põllusaagi.

Põlengust taastumine võtab aastaid aega ning loomad ei pruugi enam kunagi samasse kohta naasta. Neil, kes tule eest põgenedes õnnestus ellu jääda, ei pruugi uue elukoha leidmine olla lihtne, sest raieküpsete metsade mahavõtmine on hoos.

Kodutu loom hukkub ning lisaks tulle jäänud elusolenditele võtab hoolimatu inimene oma hingele ka nende eest vastutuse.

LÕKET TEE SEAL, KUS LUBATUD

Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures jälgida tuule suunda, et tule tegemisel või grillimisel sädemed hoonetele, puudele või mujale ei lendaks.

Esmased tulekustutusvahendid peavad käepärast olema. Kõlab veidi jaburalt, aga võib päästa elu, kui lõket tegema hakates võtad ligi ka liivaämbri.

Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Prügi koht ei ole lõkkes, sest prügilõke saastab õhku ja hävitab materjale, mida saaks veel kasutada.

Kevadkoristuse käigus kogunenud prahist saab vabaneda kuhuviia.ee juhiste abil ning heinamaa põletamise asemel võiks seda kodukandi karjakasvatajale pakkuda renti.

Matkajad võivad lõket teha RMK ettevalmistatud lõkkekohtades ja ettevalmistatud puhkekohtades, mida on Eestis omajagu. Suvalisse kohta tulepesa tegemisel ei ole ühtegi head põhjendust.

Allikas: Päästeamet, Keskkonnaamet

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com