Tõestatud! Meeste suunataju on naiste omast kõvasti parem

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Meeste suunataju on naiste omast parem, selgub Norra ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Mehed orienteeruvad paremini ilmakaarte, naised maamärkide järgi. See erinevus on põhjustatud ajutegevusest ning on eksisteerinud n.ö. aegade algusest peale.

Üks levinumatest klišeedest on, et naiste ja meeste suurimaks erinevuseks on suunavaist. Meeste suunataju peetakse tavaliselt paremaks ja uurimuse järgi nii ongi. Mitmed uuringud tõestavad, et meesel on parem ruumitaju ja suunavaist. Uus, Norras tehtud uuring seletab, miks.

Norra ülikooli teadlased testisid naiste ja meeste suunataju virtuaalse mängu abil. Osalejatele anti ülesanne, tutvuda virtuaalse labürindiga tunni aja jooksul, pärast mida pidid nad labürindi sees leidma virtuaalse mängutegelase abil üles teatud kohad. Samal ajal analüüsiti ja uuriti osalejate ajutegevust magnetresonantsi abil.

Uurimuses selgus, et meeste suunavaist on naiste omast märgatavalt parem. Mehed läbisid mängu kiiresti, kasutades ilmakaari ja otseteid. Meeste suunavaist ongi selle uuringu kohaselt vähem sõltuv asukohast.

Suunataju naisel kehvem

Naiste suunavaist selle asemel läks sassi kohe, kui algne asukoht muutus. See räägib sellest, et naised orienteeruvad ennekõike väikeste detilide, nagu näiteks maamärkide järgi. Naistele on omane mälupiltidele baseeruv kaart: “Imelise kohviku juurest vasakule, riidepoe juurest paremale selle maja poole, kus töökaaslane enne elas”.

Images are generated by Life Science Databases (LSDB)

Images are generated by Life Science Databases (LSDB)

Nii mõnigi meist tahaks nüüd kuulda, et suunataju erinevus tuleneb hormoonidest. Paraku pole hormoonidel orienteerumise ja suunatajuga suuremat pistmist.

Magnetresonantsuuring paljastas, et hormoonidel on parimal juhul roll siis, kui soovitud sihtkoht leidmata jääb.

Aju magnetuuringus selgus, et mehed kasutavad orienteerumisel hipokampust, ümbruse tajumisega seotud aju osa, naistel aktiveerub orienteerumisel hipokampuse asemel see osa ajust, mis on abiks otsuste tegemisel ja asjade meelespidamisel.

Hipokampus (ka hippokampus) on üks tähtsamaid komponente selgroogsete ajus. See kuulub aju limbilisse süsteemi ja on seotud emotsioonide, ruumitaju ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.

Sugupoolte vahelise suunataju erinevused tulenevad siis lihtsalt sellest, et naised tajuvad olukorda teistmoodi kui mehed.See erinevus on pärit juba muinasaegadest, kui mehed olid kütid ja naised korilased. Lihtsalt öeldes leiavad naised kodust asjad kiiremini üles ja mehed leiavad kodu kiiremini üles. Kuigi mees oskab orienteeruda võõras linnas, on naisest abi autovõtmete leidmisel.

ACCELERISTA KOMMAhah. On nähtud mehi, kes jätavad teekonna meelde pildiliselt ja kelle jaoks kaardilugemine on sama keerukas kui hiina keel, rääkimata siis ilmakaarte määramisest. On nähtud naisi, kes loevad atlast nagu sulakulda ja kelle jaoks pole mingi probleem üksinda tipptunnil võõras linnas liiklusse sukelduda ja leida üles õige punkt B, ilma igasuguse navita, sealjuures.

Teadlaste töö on kahtlemata väga oluline, aga sealjuures tuleks meedia kaudu levitatavate uudiste nagu “teadlased on järeldusele jõudnud” või “teadlased avastasid, et..:” või “tunnustatud teadlased tunnustavad” puhul tõlgendada infot pigem populariseeriva meelelahutusena.

Igasugu läbimurdelistel uuringutel on kaalu üksnes siis, kui vastav teadustöö on kaitstud ja avaldatud rahvusvahelistes tunnustatud väljaannetes, valim on piisavalt suur, hüpotees püstitatud adekvaatselt jne. Iseenesest on tore teada, et meie hulgas on mehi, kelle hipokampus aktiveerub teed otsides; ja naisi, kes jutustavad teekonna oma sõnadega emotsionaalselt ümber. Kaugeleulatuvaid järeldusi sellest siiski… vähemalt esialgu ei teeks. Erinevus rikastab, igal juhul! Suunataju olemasolu kahtlemata ka.

!Täitsa soe soovitus on, pange mobiilid ja nutiseadmed käest ära, kui kuskile minek on ja tehke seda vanal heal moel – mõistust, loogikat ja mälu kasutades. Nii säilib lootus, et midagi sellest, mida me nimetame suunatajuks, päriselt ka alles jääb. Muidu polegi enam midagi uurida varsti…

Allikas: Huffington Post, meedia: Monty Python Official, Pixabay, Wikipedia, LSDB

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.