Spetsialist vastab: kui palju targemaks oleme saanud roolijoodikluse osas?

Järjest rohkem inimesi taunib purjuspäi rooli istumist, aga ei oska samal ajal hinnata alkoholi tegelikku mõju sõiduvõtetele. Palusime Maanteeameti ennetustöö osakonna juhatajal, Monika Heinrandil rääkida,  kui palju teadlikumaks oleme ühiskonnana saanud roolijoodikluse osas?

Statistika on karm: päevas võtavad politseinikud roolist keskmiselt 8-10 joobes või jääknähtudega juhti.  Ühtegi vabandust nagu “ma ei mäletanudki, et midagi jõin”, “see juhtus üleeile”, “ma jõin ainult ühe klaasi veini” ei saa aktsepteerida, sest alkohol mõjub inimestele väga erinevalt ja mingit mõistlikkuse mõõtu lihtsalt ei ole olemas. Klaas siidrit või kokteili võib olla see viimane piisk, mis karika üle ajab nii, et juhtub raske liiklusõnnetus.

Kuidas on aastate jooksul tõusnud juhtide teadlikkus purjuspäi rooli istumise osas? Kas on tunda ühiskondlikku taunimise tendentsi? Noorte haritud linlaste seas ei ole alkohol enam populaarne. Tõsi, ka autoga sõitmisele eelistatakse tihtipeale jalgratast või ühistransporti.

Maanteeamet viib iga-aastaselt läbi uuringuid, millega kaardistatakse erinevaid liikluskäitumise ja hoiakute trende. Alates 2014. aastast oleme läbi viinud ühtsel põhimõttel läbi uuringut „Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumi mõju all“, millest ilmneb rõõmustav teadlikkuse tõus.

· alko- ja narkojoobes juhtimist pidas väga ohtlikuks 2014. aastal 89% ja 2016. aastal 93%
· alko- ja narkojoobes sõidukit juhtinud oli 2014. aastal 8% ja 2016. aastal 6,6%
· joobes juhist teavitama oli 2014. aastal valmis 47% ja 2016. aastal 59%
· joobes juhti takistama rooli istumast oli valmis 2014. aastal valmis 42% ja 2016. aastal 59%

Mida saab kaaskodanik teha, et joodik rooli ei läheks? Variante on ju mitmeid, näiteks võta purjutanud kaaslase autovõtmed, ja vestle temaga, paku end kaineks juhiks, helista 112 kui sõber siiski ei hooli vaid rooli läheb, ja kutsu professionaalne abi…?

Nagu Te ka ise juba välja tõite, on mõistlik alati enne üritust kokku leppida, kes on kaine autojuht, või nähes alkoholi tarvitanud isikut soovivat sõidukit juhtima asuda, teda veenda sellest loobuma ja pakkuda talle muid alternatiive soovitud sihtkohta liiklemiseks. Samuti kindlasti teavitada 112, kui teel kahtlaselt liikuvat sõidukit märgatakse.

Kuidas tõsta nende juhtide teadlikkust, kes ikka veel ei hooli? On inimesi, kes ei liigu üldises infoväljas või kelle jaoks jutt roolijoodikluse ohtlikkusest on nagu hane selga vesi?

Selleks, et toimuksid muutused ka sellistes piirkondades, on pigem oluline ennetustöö, mida viiakse läbi noorte seas.

Vanemate eeskuju rõhutame ju samuti: mida saavad lapsevanemad teha, mida lastele selgitada, miks on oluline märgata kahtlaselt käituvaid kaaskodanikke, miks pole vaja napsitada, jne.?

Loomulikult on väga oluline vanemate enda eeskuju ehk milline on nende suhtumine ja käitumine antud teemas. Nagu esimeses punktis välja toodud, üldine teadlikkus tõuseb ja see rõõmustab.

TEADLIKKUS ALKOHOLI TOIME KOHTA ON MADAL

Maanteeamet viis sel suvel läbi ulatusliku ennetuskampaania „Ka vähe on liiga palju“. Selle käigus teadvustati liiklejatele, kuivõrd ka väike kogus alkoholi mõjutab nende sõiduvõtteid. Ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega.

94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid viiendik 8. ja 12. klasside õpilastest ning täiskasvanutest ei pea väikeses koguses alkoholi tarvitamist roolijoodikluse ohtlikuks ilminguks ning ei usu, et inimese juhtimisoskused sellest halveneksid.

Statistika kinnitab alkoholitarvitamise tunnustega liiklusrikkumiste tõusu. Kui 2014. aastal moodustas alkoholi tarvitamise tunnustega (0,2-0.49 mg/g) tabatud juhtide osakaal 19%, siis 2015.a oli see juba 23%.

Eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta on suhteliselt madal ning teadmised langevad iga aastaga. Maanteeameti tellitud uuringu „Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumide mõju all 2015“ tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks.

Küsimusele: „Kui kõrge on 80-kilose mehe või 55-kilose naise vere alkoholisisaldus 30 minutit peale kolme 0,5-liitrise 5% kangusega õlle joomist?“, ei osanud õiget numbrit nimetada ükski naine. Meestest teadis korrektset vastust vaid 10%. Valdavalt pakuti palju madalamaid näite.

[dropcap]! [/dropcap]Juba 0,2 mg/g alkoholi veres mõjutab autojuhi sõiduvõtteid. Inimene ise ei pruugi tunnetada, et on ebakaine, tekib petlik tunne meelte teravnemisest, tuju läheb heaks ning tekib võlts-enesekindlus.

[dropcap]! [/dropcap]Reaalselt on purjus roolikeeraja tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud, tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaateväli aheneb tunnelnägemiseks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei tajuta.

[dropcap]! [/dropcap]Joobununa eksitakse pikivahe hindamisel ja sõidetakse ees liikuvale sõidukile liiga lähedale. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskoha suurust ja gabariite tajutakse valesti.

[dropcap]! [/dropcap]Ainuüksi ühe joodud õlle järgselt pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt 5 meetri võrra. Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.

Allikas: maanteeamet. Kaanepilt: Pixabay