Lenduv tänavatolm on igakevadine nuhtlus, mitte üksnes allergikutele vaid kõigile liiklejatele, kes seda kopsudesse hingavad. Eriti on ohustatud lapsed, vanurid, kroonilised haiged. Alljärgnevalt mõni soovitus, kuidas end kevadise tänavatolmu eest kaitsta.
Kevade üks tunnuseid on see, et tänaval liikudes silmad kipitavad ja pisarad voolavad, ninas on pidevalt midagi, mis ajab aevastama ja kurgus on ka mingi jama.
Kevadine tänavatolm, mida ei jõuta piisavalt kiiresti koristada, jääb autorataste alla ja paiskub sealt õhku. See ärritab hingamisteid ja ladestub limaskestadele ning võib tekitada palju kahju isegi neile, kes allergilisi vaevusi ei kurda.
2008. aastal uuriti Tallinna tänavatolmu koostist põhjalikumalt. Selgus, et tolm pärineb nii naastrehvidest, tärkamata taimedest kui ka ehitusplatsidelt.
Aasta enne seda uurisid Tartu Ülikooli teadlased pealinna väisõhu kvaliteeti ning peenosakeste mõju inimeste tervisele. Õhusaaste tekitab väga erinevaid vaevusi, ka raskeid ning kevadperioodil sageneb Tallinnas arstile pöördumiste arv.
KUIDAS END TÄNAVATOLMU EEST KAITSTA?
Kevad on eriliselt raske aeg väikeste laste tervise seisukohalt, aga ka mitmeid haigusi põdejaile. Tänavatolm võib muuta krooniliste haiguste sümptomid tõsisemaks. Kõige raskem on olukord suurtes linnades, kuid päris puutumata ei jää ka väiksemad asulad.
Tänavatolm sisaldab lisaks lumetõrjevahendite ja liiva osakestele ka asfaldi-, tahma- ja rehviosakesi ning mikroobe. Kui siia lisada ka kevadine õietolm, siis kokku saab päris paras ports ärritavaid tegureid.
Suuremad tolmuosakesed ärritavad hingamisteid, kuid peenosakesed on hullemad – need suudavad tungida sügavale organismi ja seal lausa aastateks püsima jäädes kahju tekitada.
Kuidas end tänavatolmu eest kaitsta:
Väldi liikumist kõige tolmusemates piirkondades eriti kuiva ilmaga. Kõige tihedama liiklusega tänavatel on ka tolmu kõige rohkem.
Kliimaseadmete filtrid peavad olema uued ja töökorras, seda nii autos kui ka töö- ning eluruumides. Filtreid tuleb nõuetekohaselt vahetada.
Väldi ruumide tuulutamist ja paigalda tuulutusakende ja -avade ette tolmukaitsed.
Kui õhukvaliteet on halb, peaksid krooniliste haigustega inimesed, sealhulgas allergikud kaasas kandma arsti poolt määratud ravimeid. Ärritust aitavad leevendada ka apteegis müüdavad limaskesti niisutavad spreid ja silmatilgad.
Kaitsemask ei sobi kõigile, eeskätt ettevaatlikud peavad selle kasutamisel olema nõrga tervisega vanurid ja krooniliste haigustega inimesed. Hingamisteede ja südamehaiguste puhul tasub selles osas arstiga nõu pidada.
MIDA AUTOJUHT TEHA SAAB?
Autojuht saab kaasa aidata tänavatolmu tekkimise vähendamisele mitut moodi. Esimene soovitus on vältida tolmuses piirkonnas sõitmist:
– väldi mittevajalikke sõite ja eelista võimalusel ühistransporti, jalgratast ja jalakäimist.
– hoolitse selle eest, et su parkiv auto ei takistaks tänavapuhastustöid.
– eelista talvel lamellrehve ja kasuta keskkonnasõbralikku sõidustiili.
– hoolitse selle eest, et sõiduki õhufiltrid on korras.
Vahendas Lena Murd. Kaanepilt: Uku Tampere. Allikas: Hengitysliitto
