PĂŒhapĂ€ev, 4. detsember 2022
Taeva SĂ”ela hĂ”bedased tĂ€hed sinisel ovaalil on nelikveoliste sĂ”idukite sĂŒnonĂŒĂŒmiks paljude tĂ”siste autode austajate jaoks. Subaru – tema see Plejaadide valitseja on – vĂ”ib nĂŒĂŒdsest nimetada end maailma suurimaks nelikveoliste sĂ”idukite tootjaks: koguni 15% kĂ”igist sarnastest maailmas mĂŒĂŒdud sĂ”iduautodest on Subarud.

Oma esimese nelikveolise sĂ”iduki – Leone Combi – tĂ”i Jaapani autotootja turule 1972. aastal. Viimase 45 aasta jooksul on ettevĂ”tte oma nelikveo tehnoloogiat jĂ€rjepidevalt edasi arendanud. MĂ€rkimisvÀÀrne on seegi, et tĂ€naseni on sĂ€ilitatud iseseisvus ning valdav osa tehnoloogiatest sĂŒnnib “omas majas”.

LĂ€inud aastal kĂŒĂŒndis Jaapani autotootja uue tĂ€hiseni, kui esimest korda ettevĂ”tte ajaloos toodeti ĂŒle miljoni auto. Peale autotööstuse 2016. aasta statistika avaldamist ilmnes, et Subaru jĂ”udis veel ĂŒhe verstapostini ja on nĂŒĂŒdseks ka maailma suurim nelikveoliste sĂ”idukite tootja.

Nelikveoliste sĂ”idukite ĂŒleilmsest turuosast moodustab Subaru toodang tĂ€naseks tervenisti 15 protsenti. 2016. aastal mĂŒĂŒdi ĂŒle maailma 965 892 nelikveolist sĂ”idukit.

Seda on 245 382 sĂ”iduki vĂ”rra rohkem, kui jĂ€rgmise positsiooni hoidjal Audil, kes mĂŒĂŒs 2016. aastal 720 510 nelikveolist sĂ”idukit, ja kĂ”vasti rohkem kui kolmandal kohal oleval kaubamĂ€rgil Jaguar Land Rover, mis mĂŒĂŒs 485 797 nelikveolist autot.

Legendaarne sĂŒmmeetriline nelikveosĂŒsteem kuulub peaaegu kĂ”ikide Subarute standardvarustusse. Nelikveolised sĂ”idukid moodustavad 99,3 protsenti Jaapani autotootja toodetud autodest. Ainsaks erandiks Euroopa ja PĂ”hja-Ameerika turgudel on tagaveoline sportkupee BRZ, Toyota GT86 sĂ”sarmudel, ning Jaapanis on mĂŒĂŒgil ka mĂ”ned kaheveolised miniautod.

SUBARU, KINDLAMEELSELT NELIKVEOLINE

Siin on nĂŒĂŒd ĂŒks tee ja mitu asja. KĂ”igepealt maasturilaadsete plahvatus, mis on kaasa toonud opimeerimise: linnainimene tahab kĂ”rget tooli, aga nelikveoga pole tal asfaldil midagi teha. JĂ€relikult – vĂ”tame Ă€ra!

Teiseks – Subaru sĂŒmmeetriline ongi ainulaadne, ja oleks kurb, kui nad selle oma sĂ”idukitelt Ă€ra korjaksid. Need masinad on loodud olema “pĂ€ris”, ehk nendega minnakse Kohtadesse. Isegi sel juhul, kui Koht on ringrada.

Seesama pildil olev Forester XT nĂ€iteks on rajasĂ”iduautona tĂ€itsa tubli, ehkki kĂ”iki abilisi tal pealt maha kĂ€hkukargamise tingimustes keerata ei anna – vĂ”i kas te olete nĂ€inud kĂŒlmkappi, mis rallit sĂ”idaks, mhah?

Kolmandaks – Jaapani autod on tasapisi jĂ€rjest rohkem moes. Subaru mĂŒĂŒginumbrid rĂŒhivad ĂŒlespoole kogu maailmas. Inimesed vajavad vaheldust ja toredad “jaapanlased” pakuvad seda pĂ€ris kindlasti. Kuigi tasapisi liigub ka Plejaadide valitseja suunal, mis toob endaga moodsad tehnoloogiad ja … tilulilu. VĂ€hemalt esialgu ei ole need kohustuslikud.

Allikas: tootja. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.