LKF juht Mart Jesse: sõidukikaardita taksoteenuse pakkuja on piraattakso8 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Äpitaksod kütavad kirgi. Kogu nädala on meedia vahendusel oma seisukohti väljendanud nii platvormteenuse osutajad, MuPo kui ka Liikluskindlustuse fond. Põhiline vaidluse koht on sõidukikaartide nõue. LKF juht Mart Jesse leiab, et dokumentideta “sõidujagaja” on lihtsalt piraattakso.

Taxify kõneisik Karin Kase vastas mõni aeg tagasi meie küsimusele, kas ettevõte kontrollib juhtide puhul ka sõidukikaardi olemasolu, diplomaatiliselt, et selles osas puudub kiire probleem, mida lahendada.

Teisisõnu: Taxify egiidi all teenust osutavad autojuhid vastutavad oma dokumentide korrasoleku eest ise, firma kontrollib vaid teenindajakaardi olemasolu.

Taksojuhte ja konkureerivate äpitaksode juhte ning suhtumine, mis võrdub avaliku “üle laskmisega” nörritab – seadus on seadus ja kehtib kõigile ühemoodi.

Hädas on ka Mupo, mis Tallinnas infoühiskonna teenust pakkuvaid juhte kontrollib – eravärvides autod ei paista liikluses silma ning alati pole aru saadagi, kas parasjagu osutatakse teenust või sõidutatakse sõpra. Eri hinnangutel osutab sõidukikaardita teenust 50-60% äpitaksode juhtidest.

Mupo “poole valimine” ajab äpitaksod pöördesse

Mupo on püüdnud seadust rikkuvaid juhte vahele võtta nii reide korraldades kui ka tellimusi matkides – juht sõidab klienti peale võtma, saab kohapeal aga hoopis trahvi. Taxify tunnistab, et on Mupo telefoninumbrid, millelt matkekõnesid tehtud, blokeerinud. Tüli kogub tuure.

24. jaanuaril annab Mupo oma Facebooki lehel teada, et pooldab ühistranspordiseaduse muutmise eelnõud, mis võrdsustab äpitaksod taksoveokorraldajatega:

“Kaua on diskuteeritud taksoturul valitseva kaootilisuse ja ebaõigluse üle. MKM-i plaanitav seadusemuudatus aitab taksonduse korrastamisele kaasa. Ootame muudatuse vastuvõtmist ja kiiret rakendamist. Jõudu MKM-ile!”

Ajaleht Postimees võtab teema veelgi laiemalt ette ning kirjeldab muuhulgas platvortaksoteenust osutavate ettevõtete valulist reaktsiooni võimalikule seadusemuudatusele.

Loost jääb mulje, et juhul kui “riik annab huvigruppidele järele”, pakib Eesti suurim äpitakso Taxify pillid kotti ja lõpetab tegevuse. Selle peale läheb online-meedia pöördesse ja asub öeldut võimendama.

24. jaanuari pärastlõunal saadab Taxify ajakirjandusele avaliku pöördumise, milles teatab, et neil pole plaanis Eesti turult lahkuda:

“Täna Postimehes ilmunud pealkiri “Taxify plaanib Eestis tegevuse lõpetada” on vale. Taxify tegutseb Eestis edasi ja jätkab läbirääkimisi erinevate osapooltega, et tuhandetel inimestel oleks võimalik sõiduteenuse pakkumisega lisasissetulekut teenida ja inimestel oleks võimalik säästlikult ja soodsalt linnas liikuda,” seisab Karin Kase allkirjastatud pöördumises.

Taxify tahab dünaamilist kindlustuse hinnastamist

Oma pöördumises (artikli lõpus täismahus), selgitab Taxify turu olukorda ning toob välja, et nende juhtidest valdav osa osutab teenust vähem kui 10 tundi nädalas, ning on n-ö hobijuhid. Neilt sõidukikaardi nõudmine oleks liiast, sest see toob koheselt kaasa oluliselt kõrgemad kindlustushinnad.

“Sõidukikaardi võtmisega tekib aga kindlustusseltsidel võimalus nõuda autojuhilt kallimat liikluskindlustust, sest niiöelda “taksokindlustus” on tavalisest kordades kõrgem.”

Ta toob näiteks 2017. aasta VW Golfi, mille tavakindlustus maksab 150–250 eurot aastas, aga sama auto taksokindlustus sõltuvalt seltsist ja juhi ajaloost vahemikus 1500–5000 eurot.

Karin Kase lisab, et Taxify soov on jõuda dünaamilise liikluskindlustuseni, kus n-ö hobijuhid saaksid kasutada transporditeenuse pakkumiseks mõeldud kindlustust ainult sel ajal, kui nad päriselt teenust pakuvad.

“Erinevates maailma riikides on see erinevalt lahendatud, võimalik on kindlustusmakset arvestada nii sõltuvalt auto läbisõidust kui ka platvormi kasutamise ajast. Seni ei ole ükski kindlustusselts Eestis meile sellist teenust pakkuda soovinud,” ütleb Kase.

Miks taksokindlustus on nii kallis?

Liikluskindlustuse Fondi statistika on kõnekas: 2018. aasta üheksa kuuga põhjustati taksodega keskmiselt pea viis korda sagedamini liikluskindlustusjuhtumeid kui muude sõiduautodega.

Erinevus taksode ja muude sõiduautodega põhjustatud kindlustusjuhtumite kahjusageduses on viimaste aastatega kasvanud. Ning see statistika ei sisalda vabatahtliku sõidukindlustusega kaetud juhtumeid ega ilmselt ka sõidukikaardita õnnetusi, sest auto, mis pole taksona kirjas, ei tee ka taksona avariid.

Platvormid ei tee kindlustustega koostööd

Liikluskindlustuse fondi juht Mart Jesse ütleb, et dünaamiline hinnastamine on võimalik ka Eestis, aga enne kui asjaga edasi minna, peavad platvormteenuse osutajad andma ausad andmed taksode läbisõidu kohta.

“Dünaamiline hinnastamine on lihtsustatult üteldes selline hinnastamismudel, mis sõltub sõiduki läbisõidust – mida rohkem sõidad, seda rohkem maksad,” selgitab Jesse.

“Põhimõtteliselt on selle kasutuselevõtt Eestis täiesti võimalik, kuid selleks peaksid kindlustusandjad saama andmed taksode läbisõidu kohta. Alles seejärel on võimalik tuvastada läbisõidu ja kahjususe vaheline korrelatsioon ning pakkuda välja hinnakujundus.”

Mart Jesse lisab, et teema on olnud päevakorral pikalt ning kindlustusandjate poolt on valmisolek olemas :” Kahjuks on asi jäänud platvormide soovimatuse taha andmeid jagada.”

Sõidukikaardita takso on piraattakso

Mart Jesse on varasemaltki silma paistnud otsekoheste sõnavõttudega. Nüüdki ütleb ta, et sõidukikaardita taksoteenus osutajad on labased piraadid:

“Seadus nõuab, et taksoteenuse osutamiseks peab sõidukil olema sõidukikaart. Samas näitab taksode kahjustatistika, et taksodega põhjustatakse õnnetusi kordades sagedamini kui tavasõidukitega. Seetõttu ongi taksode kindlustuse hinnad üldjuhul tavasõidukitest kõrgemad. Kui taksoteenust pakkuval sõidukil sõidukikaarti ei ole, on tegemist piraattaksoga.”

Taxify leiab, et sellest olukorrast võidavad ainult kindlustusandjad, kes saavad statistikale viidates oma hindu üles kruttida. Päeva lõpuks on idee inimeselt-inimesele sõiduteenuse osutamisest aga tapetud:

“Selle seadusemuudatuse huvigruppi ei ole vaja kaugelt otsida – kindlustusandjatele on kahtlemata kasulik, kui kõik sõiduteenuse pakkujad on kohustatud endale kordades kallima kindlustuse võtma. See lahendus on aga lühinägelik, sest see muudab võimatuks sellise transporditeenuse pakkumise, mis viib kokku inimese, kellel on auto ja veidi vaba aega, ning inimese, kes sooviks kuhugi sõita,” kirjutab Karin Kase.

Palju kisa, vähe villa

Nii nad seal vaidlevad ning lõppu ei paista. Tülitsemise tegelik kahjusaaja on seaduskuulekas taksojuht, kes selles tõmbetuules kuidagi nina vee peal hoidma peab ning tagatipuks tõestama, et ta ei ole kaamel – Mupo reidid puudutavad ju kõiki taksoteenuse osutajaid.

Mis puutub kindlustuspakkujate hinnastamispoliitikasse, siis selle põhimõte on lihtne: iga firma teeb ise oma hinnad. LKF kalkulaator näitab kätte suured hinnaerinevused nii “tava”- kui taksoautode kindlustamisel.

Kuigi see ei lohuta, siis viimasel ajal on ka “tavaliste” autode omanikel tulnud silmitsi seista kordi kõrgema maksega. Tundub nagu prooviksid kindlustusettevõtted jääd – kas murdub või kannab ning kliendid on nõus kallima hinnaga?

Ja nii õudne kui Taxify kirjeldab, ei ole taksoteenust osutava autoomaniku elu ka. Tegime LKFi lehel testi: kui kalkulaatoris teha linnuke “takso” juurde, leiab ka enam-vähem mittekosmilise hinnapakkumise. Arvestades, et selle autoga tehakse tööd ja teenitakse tulu, on see paarisaja euro suurune vahe ehk jõukohane?

Taksole pakutavad kindlustuse hinnad

Sama auto tavakasutuses

Taxify pöördumine täismahus

Taxify: jätkame tegevust ja võitleme transpordiplatvormide püsimise eest

Täna Postimehes ilmunud pealkiri “Taxify plaanib Eestis tegevuse lõpetada” on vale. Taxify tegutseb kindlasti Eestis edasi ja jätkab läbirääkimisi erinevate osapooltega, et tuhandetel inimestel oleks võimalik sõiduteenuse pakkumisega lisasissetulekut teenida ja inimestel oleks võimalik säästlikult ja soodsalt linnas liikuda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on arutlusel ühistranspordiseaduse eelnõu, millega kõik platvormid peavad tagama, et nende autojuhtidel oleks olemas sõidukikaart. Sõidukikaardi võtmisega tekib aga kindlustusseltsidel võimalus nõuda autojuhilt kallimat liikluskindlustust, sest niiöelda “taksokindlustus” on tavalisest kordades kõrgem. Näiteks kui 2017. aasta VW Golfi tavakindlustus maksab 150–250 eurot aastas, siis sama auto taksokindlustus maksab sõltuvalt seltsist ja juhi ajaloost vahemikus 1500–5000 eurot.

Taxify statistika näitab, et üle poole autojuhtidest kasutavad platvormi vähem kui 10 tundi nädalas, ehk on nii-öelda hobijuhid. Kui igakuiselt 30 sõitu tegev hobijuht peab ostma 300 sõitu tegeva taksojuhiga sama kalli kindlustuse, on see hobijuhi suhtes ebaõiglane ja sõitmine ei tasu tema jaoks ära.

Selle seadusemuudatuse huvigruppi ei ole vaja kaugelt otsida – kindlustusandjatele on kahtlemata kasulik, kui kõik sõiduteenuse pakkujad on kohustatud endale kordades kallima kindlustuse võtma. See lahendus on aga lühinägelik, sest see muudab võimatuks sellise transporditeenuse pakkumise, mis viib kokku inimese, kellel on auto ja veidi vaba aega, ning inimese, kes sooviks kuhugi sõita.

Meie soov on jõuda dünaamilise liikluskindlustuseni, kus hobijuhid saaksid kasutada transporditeenuse pakkumiseks mõeldud kindlustust ainult sel ajal, kui nad päriselt transporditeenust pakuvad. Erinevates maailma riikides on see erinevalt lahendatud, võimalik on kindlustusmakset arvestada nii sõltuvalt auto läbisõidust kui platvormi kasutamise ajast. Seni ei ole ükski kindlustusselts Eestis meile sellist teenust pakkuda soovinud.

Enne seadusemuudatust on vaja läbi mõelda vedaja ja platvormi mõiste ja roll. Sõidukikaardi omamise mõte peaks olema reisijate turvalisuse tagamine, samas ei ole me kuulnud ühestki juhtumist, kus reisija turvalisus oleks olnud sõidukikaardi puudumise tõttu mingilgi moel ohustatud. Sõidukikaardist täiesti eraldiseisev dokument on teenindajakaart, mille omamine kinnitab, et juht ei ole kurjategija või liiklusrikkuja. See kaart on kõigil Taxify juhtidel olemas.

Jätkame läbirääkimisi erinevate osapooltega nii meil kui mujal ja loodame, et riik ei võta kiirustades vastu seadusi, mis ei lahenda ühtegi olemasolevat probleemi ja tekitavad segadust juurde.

Jaga

AVALDA ARVAMUST!