Lendamise ABC: kuidas valida keskkonnasõbralikku lennufirmat, osa 24 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Me lendame rohkem ja kaugemale, sealjuures teadvustamata kui suurt keskkonnamõju omab lennundus kliimamuutuse kontekstis. Piloot ja lennuentusiast Toomas Uibo jätkab selgitamist, kuidas teha looduse ja südametunnistuse seisukohast paremaid valikuid ning valida vastutustundlikumat lennufirmat.

Lennuettevõtte keskkonnasõbralikkuse üle saab otsustada, kui süveneda nüanssidesse, millest osa on üsna spetsiifilised, aga kellel selleks päriselus reaalselt aega on?! Alustame lihtsamast: juba reisi planeerides saab teha valikuid, mis tulemusena kingivad meile puhtama ja parema maailma.

OTSELEND EI VEA KUNAGI ALT

Vastutustundlik lennufirma aitab oma reisijatel teha loodusele paremaid valikuid. Nordicas soovitame ikka: mine otse, kuigi saaks ka ringiga. Vali otselend.

Kõige suuremat keskkonnasõbralikkust saavadki üles näidata reisijad, eelistades alati otselendu. Kui riigiametnik lendab Brüsselisse nt Helsingi kaudu, siis paiskab ta kaudselt õhku 25 kg rohkem saasteaineid kui otselennu puhul Tallinnast.

Jah, otselend võib olla teinekord paradoksaalsel kombel kallim kuna konkurents on tugev ja paljud ettevõtted on nõus kliendi saamiseks oma pikemate lendude täitmiseks meelitada ta igal juhul endaga lendama.

Odav piletihind on ahvatlev, aga kas ainult sellepärast tasub Zimbabwe kaudu Tallinnast Viini lennata? Vaevalt.

Otselend tundub odavpakkumiste kõrval preemium-tootena, sest selle hind on kallim. Inimene, kes väärtustab aega ja koduplaneeti, valib siiski otselennu. Kõiki mõjusid kokku arvutades selgub lõpuks tõde, et otselend on kaugelt odavam kui sinka-vonka mööda ilma seiklemine.

NÄILINE KOKKUHOID

Tarbijakäitumise kohta tehti kunagi ühes Euroopa suures lennufirmas eksperiment. Kliendid võisid valida, kas lennata punktist A punkti C otse või siis läbi punkti B.

Kui piletihind oli võrdne, valiti otselend. Ent alates 5 euro suurusest piletihinna erinevusest otselennu hinna kahjuks, hakkas suurem osa inimesi lendama punkti C vahemaandumisega punktis B.

Reisijad aga ei teadvustanud endale, et nad kaotavad sellega paar tundi oma aega, et nad ostavad punktis B mõne karastusjoogi või snäkke, mis on kokku kallimad kui see 5-eurone hinnavahe, mida nad justkui kokku hoidsid.

Eriti valusalt said pihta lastega pered, sest punktis B tuli ka väikestele midagi hamba alla osta ja mõni ahvatlev mänguasi soetada, et reisiväsimuselt tähelepanu eemale juhtida. Lisaks jäeti õhku suur hulk saastet, mis on asja juures ehk kõige kurvastavam.

SÜVITSI SISSEVAADE ON VÕIMALIK

Kel on aega ja tahtmist, saab lennuettevõtte kodulehelt või nende klienditeenindusega suheldes välja selgitada, kas ja kui ambitsioonikas keskkonnaprogramm firmal on. Tänapäeval on see pea igal ettevõttel olemas, sest lennunduses on looduse säästmise surve päris suur.

Tasub uuurida, kas lennuettevõttel on seatud eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks? Kui uued on nende lennukid? Kas kasutatakse aerodünaamilisi tiivapikendusi?

Kas populaarsematesse sihtkohtadesse viivad otselennud? Kuidas on koostatud lennugraafikud – kui pikad on ooteajad eri lendude vahel juhul kui jagatakse koodi teise lennuettevõttega? Kui pikk on ooteaeg stardi-ja maandumisrajal (kütuse põletamine jõudeolekus on kulukas)?

Kas lennufirmal on plaan oma tegevuse toksilisuse vähendamiseks? Näiteks kas nad koguvad kokku jäätumisvastasel töötlusel kasutatava glükooli? Kas nad kasutavad biokütust?

Kas lennufirma pakub süsinikuhüvitisi kõigile oma lendudele? Kas firmad ja tarbijad (sagedased reisijad või need, kes lendavad korra aastas) saavad neutraliseerida oma lende läbi tunnustatud süsinikuhüvitiste programmi?

PISIASJAD ON SUURE TÄHTSUSEGA

Lennufirmat ja selle “rohelisust” saab hinnata ka sootuks lihtsamate väärtuste põhjal. Meie igapäevane kaaslane prügi ei jäta meid maha ka lennureisil. Mida võtab firma ette olmejäätmete vähendamiseks?

Näiteks võib igakuise pardaajakirja asemel trükkida seda aastas vaid 3-4 korda. Toitu saab serveerida mõistlikult pakendatuna ning nõud suunata ümbertöötlemisse või asendada ühekordsed nõud kogunisti korduvkasutatavatega.

Pudelivett, mahla, ka karastusjooke saab valada topsi suurtest pudelitest, selle asemel et ulatada igale reisijale oma purgike või pudelike. Salvrättki saab olla loodussõbralik ja valgendamata.

Nordicaga lennates tasub pisiasjadele tähelepanu pöörata küll – meie kodumaine lennuettevõte on pühendunud kõige muu kõrval ka looduse säästmisele. Mõistlik ja ökonoomne lennupark, otselennud olulistesse sihtkohtadesse, vähem rämpsu ja rohkem naeratusi – lihtsad valikud, aga suur kasu keskkonnale.

SUHTLE JULGELT!

Kui midagi jääb arusaamatuks, saada oma lennufirmale kiri või e-kiri, et väljendada oma keskkonnaalaseid muresid, ja muidugi ka tänada, kui oled märganud mõnd toredat algatust. Lennufirmat rõõmustab, kui nad saavad adekvaatset tagasisidet.

Keegi ei pane sulle pahaks, kui sa “rohelise” lennufännina jagad omalt poolt mõne asjaliku soovituse, kuidas veel paremini looduse säästmise seisukohalt asju korraldada. Sinu hääl loeb, päriselt.

Loe Nordica blogist, kuidas pardateenindajad panustavad paremasse keskkonda.

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!