blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Nädalavahetus on taas tormine, aga kevad tuleb ei-tea-milline!

18. veebruaril vehklesid Mustvee kohal taevas virmalised võidu vihmaga, Iraanis on mitu meetrit lund ja sajab juurde, Ühendkuningriik ägab tulvavete all ja meie siin seisame silmitsi uue tormiga – ilm on päris ära pööranud ja ilmatargad ei hakka ennustamagi, milline kevad meid ees ootab.

Reedel kogub tuul üle Eesti taas jõudu, laupäeval on saartel ja merel puhanguti 23-29 m/s, sisemaal 17-24 m/s, mis on tugevam kui möödunud nädalavahetusel, mil Pakri poolsaarel kindad käest puhuti.

Pärnus, kus veetase on ühtlaselt kõrgena püsinud juba nädalaid, võib see eeloleval nädalavahetusel tõusta 150 cm ja rohkemgi. Sajab vihma ja lörtsi, sadu on tugev. Kokkuvõttes: meie kehv suusailm, lihtsalt tavalisest tuulisem.

Kuidas liigelda tormis ja marus ja terve nahaga pääseda?

Loe kindlustuslepingud läbi

Pidevate tormituulte käes tasuks oma õued ja aiad lahtistest esemetest puhtana hoida ja parkida sõidukid turvaliselt – vältida vanu puid, infotahvleid jm. mis tormiga maa seest õhku karata tahab. 

Ajakohane soovitus on lugeda läbi olemasolevad kodu- ja sõidukikindlustuse lepingud. Enamasti loetakse tormiks 18 meetrit sekundis ja rohkem puhuvat tugevat tuult.

Kindlustusfirmad loevad tormist põhjustatud korvatavaks kahjujuhtumiks vahetult tuulte tagajärjel puude, postide, muude esemete langemist hoonele või autole.

Kui tuulte kiirust pole kahjustatud kohas võimalik kindlaks määrata, eeldatakse tormi olemasolu, kui kindlustusvõtja tõendab, et kindlustuskoha ümbruses seni laitmatus seisukorras olnud ehitistele või esemetele on tekitatud kahju ja kahju põhjustajaks on olnud ainult torm.

Ehk siis: ennegi viletsat katust, lahtisi aknaid, vana laperdavat laudist ei saa tormi süüks ajada ja kindlustusfirmal pole kohustust korvata tuule tekitatud lisakahjustusi. Vaid juhul, kui aken on tuule käes purunenud ja vesi sealt sisse tulnud on lootust hüvitisele, kui suudetakse ära tõestada, et enne oli kõik korras.

On kuulda, et ekstreemsed ilmaolud panevad kindlustusettevõtteid seniseid lepinguid ümber mõtestama, tulevikus ei pruugi kahjusid hüvitada, sest kliimamuutus on paratamatus ja sellega tuleb kindlustajatel arvestada, 

Sellises olukorras ei oska soovitada muud kui et valige hästi kindlustusfirmat ja lugege läbi kõik lepingud. Eestis ei ole asjad veel üleliia hullud, aga mine sa tea, mis tulevik toob.

Lähitulevik hoiab meid tuulte meelevallas

Tsonaalne tuul (läänevool) on rekordiliselt tugev praeguse aja kohta. Allikas: http://www.atmos.albany.edu/student/hattard/realtime.php

Ilmahuvliste grupis kirjutab Kairo Kiitsak, et praegune polaarpööris on üks kõigi aegade tugevamaid. See hoiab külma õhku jätkuvalt Arktika kohal lõksus. Atlandi ostsillatsiooni indeks on jaanuari algusest tugevalt plusspoolel püsinud.

Positiivne faas tähendabki seda, et Põhja-Euroopas on talv keskmisest soojem, sajusem ning muidugi tuulisem. Hiljuti saadi indeksi näiduks 6,34, mis on uus rekord. Varasem rekord oli 5,91 (26.02.1990).

Rahutu Põhja-Atlandi ookeani kohal arenevad aina uued tormid, mis liiguvad üksteise järel Lääne- ja Põhja-Euroopa suunas ning kannavad endaga kaasas soojust ja niiskust.

Lõuna-Euroopas on peamiseks ilma kujundajaks seevastu kõrgrõhuala, mis hoiab ilma vaiksena ja kuivana ja talv on seal üldiselt jahedam.

Kes igatseb lund ja külmakraade, siis neil soovitavad ilmatargad minna Põhja-Skandinaaviasse või Põhja-Soome. Seal lumepuudust pole, lume paksus küündib kohati üle 100 cm.

Suurepärane näide erakordselt tugevast polaarpöörisest, mis katab põhjapoolust. Allikas: https://earth.nullschool.net/

Polaarpöörist ei ole suutnud miski nõrgestada

Miski pole suutnud seda polaarpöörist veel sel talvel nõrgestada. Polaarpöörise nõrgenemiseks on vaja mingisugust häiritust stratosfääris – näiteks äkiline stratosfääri soojenemine. 

Paraku ennustused veebruari lõpuni mingeid suuri muutusi ei luba. Tuleb leppida selliste ilmadega, nagu meil praegu on.

Lühiajalisi jahenemisi on küll tulemas varsti ja kohati koos lumega, aga mingit püsivat talveilma ei maksa enam oodata Eestis.

Kui aga märtsis peaks polaarpööris lõpuks “murduma”, siis ehk väikene lootus on korraks ka lumise talve mälestusele – lühikest aega võib talv olla harjumuspärase talve nägu. Kui mingeid häiringuid ei tule, siis võibki talve maha kanda – polaarpööris hääbub tasapisi ja teeb teed kevadele. 

Mudelennustused näitavad… kevadet!

Maalehes ei leidnud ilmatargad sel nädalal ühist keelt osas, mis puudutab selle kevade nägu. Sinikaelad kudrutavad, kiivitajaid on siin-seal nähtud. Kevade märgid on umbes kuu aega varasemad, aga kas kevad ka soe tuleb, ei tea. 

Ilmahuviliste grupis kirjutab Kairo Kiitsak, et pikaajalised mudelennustused näitavad praeguse seisuga ka keskmisest soojemat märtsi meile. Niisugust talve pole igatahes olnud ja raske on öelda, mida kevad toob. Palju üllatusi võib veel varuks olla.

Ameeriklaste temperatuuri anomaaliate prognoos märtsikuuks 2018. aastal võrreldes 2020. aastaga. 2018. aastal oli märts veel üsna talvine (Eesti keskmine temperatuur -3,26 °C). Paistab, et tänavu tuleb täiesti vastupidine olukord

Allergikud peavad valmis olema 

Kairo Kiitsak tuletab meelde, et olenemata sellest, et kalender näitab alles veebruari, kannab edelavool lõunast meile rohkelt õietolmuosakesi. Kõige rohkem saabub prognoosi kohaselt lepa õietolmu (kaardil “Alder” oranži värvusega). Kuvatõmmis on silam.fmi.fi-lt ja kaarti tasub vaadata kõigil allergikutel

 

Kaanepilt: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com