Segadus ja anarhia: keegi ei tea, kui palju äpitaksosid tegelikult on7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika põhjal satuvad äpitaksod tavataksodega võrreldes pea kaks korda sagedamini liiklusõnnetustesse. Statistika on aga puudulik, sest tegelikku teenuse osutajate arvu teavad vaid platvormid.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) hoiab äpitaksondusel silma peal ning ei väsi meelde tuletamast, et antud valdkonda oleks vaja korrastada.

Nagu selgub, ei tea keegi täpselt, kui palju äpitaksosid on. Täpse arvu teada saamiseks tuleks platvormide andmed kokku liita, neid aga ükski ettevõte ei väljasta.

Äpitaksosid saadab halb õnn

LKF värske statistika näitab taas, kui korrast ära asjad meie taksonduses tegelikult on: kontrollitud andmetele toetudes saab väita, et äpitakso teenust osutavad juhid põhjustavad liiklusõnnetusi ligi kaks korda rohkem kui tavatakso juhid ning kaheksa korda rohkem kui tavajuhid.

Võrreldes 2018. aastaga on asjad pisut paranenud ent käärid platvormtaksode ja tavataksode riskide vahel on jätkuvalt suured.

Tabelis on toodud kahjusageduse protsent, mis on osakaal kindlustusaasta jooksul liikluskahju põhjustanud sõidukitest.

Seadusest lastakse lihtsalt üle

LKF-i juhi Mart Jesse sõnul tuleb äpitaksode mäekõrguse kahjusagedusega tõsiselt tegeleda: “Liiklusohutuse seisukohalt on hädavajalik, et regulatsioon tagaks kaasliiklejate ja reisijate ohutuse.”

Mart Jesse hinnangul ei täida platvormid (Bolt, Yandex jt) ega ligi pool äpijuhtidest seaduse nõudeid: „Juhid varjavad oma tegevust nii riigi kui ka kindlustusandjate eest ning ei registreeri end majandustegevuse registris.” *

Jesse on jätkuvalt seisukohal, et ühistranspordi seadus on ebamäärane ja ebavõrdne ning selle järelevalve on puudulik.

Mupo on selle ka välja öelnud, et äpitaksode kontrollimine on keeruline: eravärvides taksosid ei leia liikusest üles ning kui, siis ei saa kindlalt väita, kas osutati teenust või sõidutati sõpru. Tallinnas korraldavad PPA ja mupo nüüdsest ühisreide rikkujate tabamiseks. 

Mart Jesse ütleb, et aeg on tegutseda konkreetselt: „Äpitaksondus seadustati poolteist aastat tagasi ja kätte on jõudnud aeg hakata praktikas ilmnenud probleeme lahendama. Esimese sammuna peaks platvormidele andma selge rahalise vastutuse selle eest, kui nad vahendavad seaduse nõuetele mittevastavate juhtide ja sõidukitega teenuseid.”

Keegi ei tea, kui palju äpitaksosid on

Seaduses nõutud taksoveo sõidukikaart on hetkel 1650 äpitaksol, registris on aga kokku 4500 taksot. LKF-i statistika põhineb sõidukitel, mille omanikud on seadusekuulekalt sõidukikaardi hankinud. Kuna paljud ei ole oma tegevust registreerinud, on statistika puudulik

“Täpset äpitaksode koguarvu on väga keeruline öelda, sest õiget numbrit teavad üksnes platvormid. Samas keelduvad nad selle info avaldamisest,” tõdeb Mart Jesse.

“Arvamus, et vaid pooled äpitaksod on end ametlikult registreerinud, põhinevad erinevate huvigruppide, sh. taksoettevõtjate ja kindlustusandjate hinnangul,” lisab ta.

Viime otsad kokku: kuna andmete töötlemisel ilmnes, et infoühiskonna teenuse kaudu taksoteenust osutavad sõidukid on ülejäänud taksopargist kaks korda tihedama kahjusagedusega ning tõenäoliselt on linnade peal laiali umbes teist samapalju “äpitajaid”, on pilt masendav.

Selleks, et teada saada, kas sind teenindav juht on n-ö ametlik või piraat, tuleks taustaandmeid iga kord ise majandustegevuse registrist kontrollida ning seaduse eirajast kohalikku omavalitsust (Tallinnas mupo) kohe informeerida.

Kas ja kuidas taksojuhile taustakontrolli teha, saab lugeda siit

Keegi ei tea, milliseid õnnetusi nad põhjustavad

Selgub, et Liikluskindlustuse Fondi statistika ei võimalda välja võtta, millised on tüüpilised platvormtaksodega juhtunud avariid ja õnnetused. Nimelt ei ole võimalik kindlaks teha, kas õnnetus põhjustati teenust osutades või siis, kui juht ajas omi asju.

“Me ei ole eraldi neid juhtumeid situatsiooni kirjeldusena vaadanud, seda enam, et pole teada, kas õnnetus toimus äpitaksot sõites või erasõitu tehes,” selgitab Mart Jesse.

“Meie poolt täna edastatud kahjustatistikas kajastuvadki üksnes sellised liikluskindlustuse juhtumid, mille on põhjustanud sõiduk, mida kasutatakse äpitaksona. Kas õnnetus põhjustati juhi poolt era- või töösõitu tehes, ei ole võimalik tuvastada ilma selleta, et platvormid annaksid info sõiduki kasutamise kohta,” lisab ta.

Keskmine kahjusumma taksodel ja äpitaksodel on ülejäänud sõidukipargiga enam-vähem sarnane. Samas on see nii äpi- kui ka tavataksode puhul periooditi kõikuv, sest et valim on üsna väike ja keskmise kahju suurust mõjutavad oluliselt üksikud suuremad juhtumid.

“Seetõttu on ebamõistlik antud summasid nii perioodi lõpu kui ka erinevate perioodide lõikes avaldada, sest nende baasil võib kergesti eksitavad järeldusi teha,” märgib Mart Jesse.

Keegi ei tea, kus need õnnetused juhtuvad

Selgub, et ametlik statistika ei anna välja ka kohti, kus äpitaksodega kõige rohkem õnnetusi juhtub. Meedias kajastamist leidvate juhtumite põhjal võib vaid oletusi teha. Niisiis ei saa isegi Bolti “rohesaba” puhul pilti vaadates väita, et õnnetus juhtus teenuse osutamise ajal.

“Vastavalt seadusandlusele on õigus sellise info saamiseks üksnes kindlustusvõtjal endal, mitte kolmandatel osapooltel,” selgitab Mart Jesse.

Täpne info juhtumite aja, koha ja iseloomu kohta on üksnes platvormidel, kuigi ka LKF saaks oma statistikas natuke sügavamale kaevuda:

“Taksode kontekstis ei ole me eraldi sellist uuringut teinud,” sõnab Mart Jesse. “Põhimõtteliselt on võimalik seda vaadata küll, kuid hetkel ei ole me selle päringu tegemisel erilist mõtet näinud,” lisab ta.

Ta on seisukohal, et juhtumi asukohad, nädalapäevad ja kellaajad nii väikse valimi juures on pigem juhuslikud ega näita tavalistest sõiduautodest erinevat mustrit (kui üldse mingi muster välja tuleks nii lühikese aja peale).

Seda enam, et äpitaksosid ei kasutata mitte ainult taksosõitudeks nt Tallinna linnas, vaid ka erasõitudeks üle Eesti. Ehk siis pall jälle platvormide väravasse: nendel on olemas täpsed andmed, mida nad aga ei jaga.

Taksokindlustus polegi utoopia

Palju on räägitud vajadusest, tuua turule kindlustustoode, mis sobiks äpitaksodele. Selline, mis võimaldaks n-ö jooksu pealt kindlustuse eesmärki muuta: kui lülitad end rakenduses sisse, muudad automaatselt sõiduki kindlustuse iseloomu erasõidukist taksoks. Ja kui teenuse osutamise lõpetad, lülitad sisse tavakindlustuse.

E-ajastul ei peaks lahenduse väljatöötamine liiga keeruline olema, aitaks aga kindlasti kaasa piraattaksode osakaalule. Kindlustusettevõtted on korduvalt väljendanud oma valmisolekut sellise tootega turule tulla.

“Kindlustusandjad on näidanud seda valmisolekut juba pikki aastaid,” kinnitab Mart Jesse. “Samas on selle koostöö alustamiseks vajalik platvormide koostöö ja infovahetus.”

“Kahjuks on kõik koostöökatsed jäänud tänaseni selle taha, et platvormid on keeldunud info avaldamisest oma sõidukipargi kohta, mis võimaldaks hinnata selle kahjusust ning selle baasil hinnapakkumist teha,” on Jesse kurb.

Häid lahendusi (veel) ei ole

Kuidas juurida meie taksoturult välja lokkav ebaõiglus ja seadustest üle laskmine? Platvormtakso sõitmine on paljude jaoks oluline lisateenistus ja äpijuhiks saamine on tegelikult ka imelihtne.

Jama hakkab pihta seal, kus selgub, et autole tuleb teha nn taksokindlustus, mis tavakindlustusega võrreldes on kordi kallim (sõltub muidugi autost).

Arvestades turuolukorda, kus kõik tambivad klientide saamise nimel kõiki mutta ning näiteks Pääsküla tagant Kopli poolsaare otsa saab sõita paari euro eest, tundub sadade eurode eest kindlustuse soetamine kohutava raiskamisena.

Äpitaksode juhtidele saab näpuga näidata selles osas, mis puudutab liikluseeskirjade tundmist, sõiduvõtteid ja väsinuna rooli istumist. Aga päris kindlasti ei saa üksnes nende kaela veeretada süüd selle eest, et nad ei osta kindlustust ega tee dokumente korda.

Nagu ülalloetust välja tuleb, on pall platvormide käes. Nende tahtest sõltub, ka me saame äpitaksonduse viia võrdsetele, inimesi ja turvalisust hindavatele alustele või mitte.

Tavakodanik või taksosõitja võib ju dokumentideta juhist teada anda, aga see on suures pildis vähetähtis. Ehk aitaks kui äpitakso asemel tellida tavatakso ja nii oma meelsust näidata?

Kui paljud meist seda aga tegelikult teha viitsiksid? Äpitakso tellimine on mugav ja odavam kui tavaline takso. Lõpuks taandub kõik ikkagi hinnale.

Kui jõuad enam-vähem elusalt punktist punkti, oled nõus pigistama silma kinni ka võimaliku seadusetuse ees, sest mis sellest vaesest taksistist ikka kiusata…

Kuniks juhtub sinu endaga. Nii nagu selle 22-aastase noore naisega, kes mõni nädal tagasi Tartus rõõmsalt sõidujagaja auto tagaistmele end sisse seadis ja maanteel juhtunud õnnetuses elu jättis.

Või nagu sellega, kes istus Bolti kleepsudega autos, mis Peterburi teel üle katuse käis. Või sellega, kes istus Taxifys, mis Tallinna bussijaama juures bussile ette keeras. Jne, jne.

* Uber “bännab” puudulike dokumentidega taksojuhi automaatselt. Platvormi Hope esindaja sõnul on nende egiidi all tegutsenud 372 juhti, äpp praegu aktiivne ei ole. 

Mõtlemise koht. Häid lahendusi (veel) ei ole.

Jaga

AVALDA ARVAMUST!