blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Sõidukitega jääle minek on järvedel keelatud. Jalgsi minnes kaalu riske3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Jää kandevõime vähenemise tõttu on keelatud alates 1. aprillist minna sõidukitega nii Pihkva kui Lämmijärvele. Jalgsi jääle minnes tuleb säilitada tähelepanu ning mitu korda kaaluda, kas üldse tasub riskida.

Piirivalvurite jääluure näitas, et viimaste päevadel on Pihkva ja Lämmijärvel jää kandevõime märgatavalt vähenenud. Nii keelatakse kalastajate ohutuse tagamiseks alates 1. aprillist nendele järvedele sõidukitega minek.

„Jääolud muutuvad praegusel ajal soojema temperatuuri toel iga tunniga. Soovitame kõigil enne jääle minekut PPA koduleheküljel kurssi viia kehtivate piirangute ja kaardil märgitud ohtlike kohtadega. Nii saate planeerida jääl liikudes ohutu teekonna ning kindlustada selle, et jõuate õhtuks kalasaagiga turvaliselt tagasi koduste juurde,“ sõnas Mustvee kordoni juhtivpiirivalvur Vjatšeslav Pertsev.

Ta lisas, et täna on Lõuna-Eesti kandis järvistul tuhatkond kalastajat ning ühtki ohuolukorda või eksitusest tingitud kontrolljoone ületust sel nädalavahetusel õnneks pole veel ette tulnud.

JALGSI JÄÄLE MINNES OLE ETTEVAATLIK

Sulailm muudab veekogude jää hapraks, mistõttu tuleb enne jääle minekut tõsiselt kaaluda. Kahtluse korral tuleks jääle minemisest loobuda.

Vahepealsetest külmadest hoolimata on jääl liikumine alati riskantne ning seetõttu tuleb seda alati eelnevalt kaaluda, ka siis, kui jääolud on head. Kui jää olukorda hinnates tekivad kahtlused, tuleb jääle minekust loobuda.

Jää kandevõime ei sõltu vaid jää paksusest. Tegureid, mis seda mõjutab, on palju, alates ilmastikust kuni veealuste mõjuriteni välja. Kevadel hakkab jääd lagundama intensiivne päikesekiirgus, lisaks mõjutavad lagunemist ümbritseva maapinna soojusjuhtivus ja jää all voolavad sulaveeojad.

Jääolusid mõjutab ka tuul, mis soodsatel tingimustel jää rannikust eemale kannab ning tekivad lahtise vee alad.

Kevadel on jää peal tihti näha veelompe – vesi võib jääle sattuda erinevalt, näiteks soojeneva ilmaga vee hulk jää all suureneb ning sellega surutakse jääkaant üles, see murdub ning vesi tungib jää pinnale. Samuti tekivad lombid lume sulades, kui vesi hakkab soojenema ning sulamist kiirendama.

JÄÄLE MINEMISE MEELESPEA

Veendu, et jää sind kannab – kevadine jää pole kunagi ohutu. Võta kaasa ohutusvarustus (jäänaasklid, vile, ujuvusvahend, aga ka laetud ja veekindlas kotis mobiiltelefon) ning anna lähedastele teada, millal ja kus sa jääle lähed ning kuna naased. Üksinda liikumist tuleks vältida.

Inimese raskust kannab vähemalt 10 sentimeetri paksune jää, mootorsaani või ATV-d kannab umbes 15 ja autot vähemalt 22 sentimeetrit paks jää. Jää paksus on vaid üks faktor, mis määrab selle tugevuse – kindlasti peab arvestama ka ilma, vee sügavuse, veekogu suuruse ja takistustega.

Värske jää on üldjuhul tugevam kui vana jää, kerge tuul soodustab ja kiirendab külmumist, samas kui tugevad tuuled aeglustavad jäätumist. Taimestik ja kivid aeglustavad jäätumisprotsessi. Jää paksus võib veekogu piires oluliselt erineda – jää on üldjuhul ebaühtlane!

Ohtlikud on kohad, kus on voolav vesi, aga ka sildade alused, madalikud, paksu lumega kaetud kohad, postide, kivide, vette kukkunud puude võrade, kõrkjate ümbrused, praod ja üleujutatud jää. Jää võib muutuda ohtlikuks, kui sellel on palju inimesi, see on päikselises piirkonnas või laevatee läheduses.

Jää muudab soojemaks ja nõrgemaks lumi, mis toimib isolaatorina. Oluliselt nõrgestab jääd veetaseme kõikumine, mis võib ka kiirendada jää lagunemisprotsessi.

Allikas: PPA. Pilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com