Teisipäev, 19. märts 2024
Ööl vastu pühapäeva, 29. märtsi, keerame kella taas tund aega ette ja nimetame seda suveajale üleminekuks. Õhtud on edaspidi valgemad, hommikud aga mõnda aega pimedamad, seni kuni päike taipab hakata varem üles tõusma. Ära siis unusta kella keeramast!

Ööl vastu pühapäeva, 29. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi. Tänavu pääseb suurem osa meist veidi kergemalt, sest koolihommikud algavad õpilastel kodust ja tusast last ei tule traktoriga toast välja nügida.

Nutikellad, nutifonid ja muud targad seadmed võtavad ööpäevast ühe tunni märkamatult vähemaks ja ärkamine läheb automaatselt uue aja järgi. Analoogkellad, patareidel töötavad seinakellad ja muud tuleb ise edasi keerata. Muidugi ei pea seda tegema öösel kell 3, aga homse päeva jooksul võiks, et vältida edasisi apsakaid töönädalal.

Kõrgvererõhutõve, diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste, migreeni ja paljude muude krooniliste haiguste käes kannatajad peaksid kellakeeramisele järgneval nädalal elutempot aeglustama, et uue ajaga paremini kohaneda.

Arstid soovitavad järgida rutiini: ärgata hommikul kindlal ajal, olla kehaliselt aktiivsed, teha päevas üks vähemalt 30 -minutiline reibas jalutuskäik ja igal juhul minna õhtul ühel ja samal ajal voodisse. See aitab kohanemisele kaasa!

Liikluses tuleb olla nii suvise- kui talvise kellakeeramise alguses tavapärasest ettevaatlikum, kuna inimeste “sisemine kell” on mõnda aega sassis ja tekkida võivad tähelepanuvead.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Talveaeg algab taas oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi – ja siis on hommikul ärkamine pisut lihtsam, sest väljas on õige natukene valgem. 

2019. aastal oli lootus, et praegune kellakeeramine jääb viimaseks ning edaspidi ajanäitajaid ei vaevata, aga võta sa näpust – kuna riikidel tuleb oma naabritega kokku leppida, millisesse vööndiaega edaspidi jäädakse, võib osutitega vehkimise lõpp venida sajandipikkuseks kuna otse loomulikult ei suudeta omavahel kokku leppida.

Kumb oleks meile kasulikum, kas suve- või talveaeg?

COVID-19 pandeemiast võib olla ehk väike kasu ka sellele probleemile: kokkulepete saavutamine on tähtsam kui eal enne ning üks pisike kellakeeramine on nii Esimese Maailma probleem. Seda “esimest” meil enam aga ei pruugigi olla, mistõttu oleks mõistlik kell rahule jätta ja tööle takka anda. 

Eks me näe, mis edasi saab. Ööl vastu pühapäeva keerame igatahes kellad ette ja hommikul saab pannkooke. Tasub rõõmu tunda pisikestest asjadest, sest esmaspäev on päris kindlasti keerulisem kui homne. Olge terved. Kellale!

Kaanepilt: Arash Asgari/Unsplash

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN