Tugevalt ülekaalulistel juhtidel on normaalkaalus inimestega võrreldes 78% suurem risk autoõnnetustes surma saada, selgub hiljutisest California Ülikooli uuringust. Autode võime, kaitsta pakse juhte õnnetuste korral, muutub järjest olulisemaks. Tüsedus on ebamugav teema, aga sellest peab rääkima, sest rasvumine kollitab inimesi kõigil kontinentidel.
California ülikooli teadlased uurisid, kas ja kui palju on liiklusõnnetuse tagajärjed raskemad, kui roolis istub paks inimene. Võttes arvesse rasvunute järjest suurenevat osakaalu Ameerika Ühendriikide elanikkonnas, võib autode võime kaitsta ülekaalulisi või rasvunud sõitjaid olla järjest tähtsam rahvatervise seisukohalt.
[pullquote]TUTVU TERVISE ARENGU INSTITUUDI UUTE TOITUMISSOOVITUSTEGA[/pullquote]
“Käesolev uuring valgustab veel üht rasvumise negatiivset tagajärge,” ütles uuringu kaasautor Thomas Rice, SafeTREC’i uuringuepidemioloog.
Uuringut korraldanud teadlased vaatasid läbi Ühendriikide Rahvusliku Maanteeohutuse Ameti hallatavas juhtumite Liiklusõnnetuste analüüsi infosüsteemis registreeritud juhtumid. Kasutades 41,283 liiklusõnnetuse andmeid, valisid nad välja juhtumid, kus õnnetuses osalenud sõidukid olid ühesuurused.
Seejärel kasutasid nad juhilubades kajastatud statistikat juhtide pikkuse ja kaalu kohta, et kategoriseerida neid vastavalt nende kehamassiindeksile (BMI). Uuring talletas ka informatsiooni turvavöö kasutamise, õnnetuse toimumise aja, juhi soo, juhi alkoholitarbimise, turvapadja kasutuse ja kokkupõrke tüübi kohta.
Uurijad leidsid, et juhtide kehamassiindeksiga alla 18 ja vahemikus 25 kuni 29,9 suremus oli peaaegu sama nagu normaalkaalus inimestel. Kuid rasvunud juhtide hulgas oli suremus seda suurem, mida suurem oli nende kehamassiindeks.
[pullquote]ARVUTA OMA KEHAMASSIINDEKS SIIN[/pullquote]
Kehamassiindeksiga 30 kuni 34,9 seostus 21 % suurem risk surma saada, ja sama näitaja puhul vahemikus 35 kuni 39,9 oli risk 51 % suurem.
81 % suurem tõenäosus liiklusõnnetuses surma saada oli neil autojuhtidel, kelle kehamassiindeks ületas 40%. Sealjuures on oht rasvunud naiste puhul suurem kui meestel.
Uuringu autorid leidsid, et riskid jäid samaks turvavööd kasutanud juhtidel ning turvapadja avanemise korral.
Samas kui kaasnevad haigused on tõenäoline kaasaaitav tegur, viitavad uurijad ka võimalusele, et “võib olla, et sõiduautod on disainitud kaitsma normaalkaalus sõitjaid, kuid ei tule toime ülekaaluliste või rasvunud sõitjate kaitsmisega.”
“Autoinsenerid valmistuvad testideks – autosid disainitakse nii, et mannekeenidel hästi läheks,” ütles Rice. “Aga dummied on tavaliselt normaalsuuruses täiskasvanud ja lapsed. Need ei ole tehtud, arvestades meie rahva kehatüübi muutustega.”
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Teeme nii, et keegi ei ütle “aga see meie kohta ei käi.” TAI ja Haigekassa läbiviidud uuringutest on selgunud, et Eestis on viiendik (20%) inimestest rasvunud. Naised rohkem, 19%, mehed protsendi võrra vähem. Võrreldes ELi keskmisega on Eestis ülekaaluliste osakaal üks madalamaid, rasvunute osakaal üks kõrgemaid – meist rohkem on rasvunuid vaid Ungaris ja Maltal.
Miks me kardame paksusest rääkida? Sellest on pikemalt kirjutanud Maarja oma kolumnis. Ülekaalu ei ole võimalik õigustada, sest see toob kaasa mõttetuid lisakulusid, on võrreldes normaalkaalus inimese tarbimisega ressurssiraiskav ja keskkonnavaenulik.
Teema on tundlik, aga meil oleks aeg üle saada, sest iga viies on juba paks ning need 4 kes veel ei ole, võiksid teda julgustada liikuma ja mõistlikult toituma. Miks? Sest sajaprotsendilise kindlusega võime väita, et elu on ilusam, kergem ja … nagu antud uuringust selgub, tõenäoliselt ka pikem. Sest tänapäeva autod on piisavalt turvalised, et tavamõõtmetes inimese elu säästa.
*Kehamassiindeks (KMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. KMI leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pika ja 65 kilogrammi kaaluva inimese kehamassiindeks on 65 : (1,7 × 1,7) = 22,5 (kg/m2).
Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks jääb vahemikku 19–25. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Kehamassiindeks üle 25 tähistab ülekaalu, üle 40 aga tervisele ohtlikku ülekaalu.
KMI-le lisaks tuleks mõõta ka keha rasvaprotsenti sh vistseraalse rasva osakaalu, sest pelgalt KMI-ga võib panna puusse: lihased kaaluvad rohkem kui rasv ning nii võib heas toonuses inimese kehamassiindeks olla vabalt ka rohkem kui 25.
Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ja tegevsportlaste seisundi hindamiseks, kuna rasvaprotsendi norm on nende puhul suhteline või ei ole teada.
Uuringu viis läbi California Ülikooli Berkeley Turvalise Transpordi ja Uuringute Hariduskeskus (SafeTREC), California Ülikooli Berkeley Rahvatervise Kooli ja Transpordiuuringute Instituudi haru. Uuring ilmus veebiajakirjas Emergency Medicine Journal.
Materjali tõlkis ja kokkuvõtte tegi Kadi Rünkla. Pilt: Pixabay
Quo vadis, autotööstus? Järjest pikemad ja paksemad inimesed sunnivad insenere uusi lahendusi otsima
