Reede, 19. aprill 2024
Ühes lume kadumisega teeservadest ja haljasaladelt sulavad sealt välja koristamata koerajunnid ja kasvavad parkivad autod. Vaatame üle, kas ja kuidas tohib või ei tohi autot haljasalal parkida. Selgub, et see parkimisviis tekitab paljudes autojuhtides segadust.

Liiklusseaduse § 21 lg 2 p 12 keelab haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata peatuda ja § 21 lg 4 p keelab parkimise kohas, kus ei tohi peatuda.

KUIDAS TUVASTADA HALJASALA?

Mõiste “haljasala” on aga liiklusseaduses täpselt määratlemata ning paljud autojuhid kasutavadki seda ära, väites, et nad ei teadnud, et siin on haljasala. Tihtipeale on põhjendus ka, et pole aru saada, kus läheb teepeenar üle haljasalaks.

Kohtupraktikas lähtutakse haljasala määratlemisel n-ö tavapärasest elukäsitlusest nagu ka teepeenra puhul. Teepeenar on tee-ehituslik teeosis ega ole isetekkeline. Kui ala pole äärekiviga servatud ja pole ka kõnnitee, on tegemist haljasalaga. Seda ka juhul, kui seal kasvab vaid muld ja kaunilt rittalaotud kivid.

Haljasala mõistena on sõnastanud nii Maa-amet kui kohalikud omavalitsused. Maa-ameti käsitluses on haljasala madal-või kõrghaljastusega ala asulas, mida kasutatakse rekreatiivsetel eesmärkidel.

Haljasala on teadlikult kujundatud maastik, maastikuosa või hoonetevaheline välisruum asulates, mida iseloomustab ümberkujundatud reljeef ja taimestik ning funktsionaalsed rajatised. Haljasala on asulas paiknev avamaataimkattega ala.

KUI SIISKI PEAD PARKIMA HALJASALAL

Kuna haljasalal peatumiseks ja parkimiseks on vaja maaomaniku luba tõendatud kujul, siis võiks enne auto parkimist rohetavale alale viia end kurssi kohaliku omavalitsuse (enamasti on nemad haljasalade omanikud) reeglitega.

Haljasalal parkimine toob enamasti kaasa murukasvu peatumise ning ilmastikust sõltuvalt tekivad tihti roopad või hävineb haljasala ajajooksul täielikult. Muld kandub haljasalalt sõiduteele ning muundub mõne aja pärast lendlevaks tolmuks.

Näiteks Tallinna linna heakorra eeskiri § 13 p 3 keelab kahjustada haljasala ja murukamarat. Sõidukite parkimine tuleb lahendada oma kinnistul või avalikul linnatänaval selleks sobival ja lubatud viisil. Igale autojuhile peab liiklusseadus ilma igasuguse selgituseta selge olema.

TALLINNAS KONTROLLIB MUPO

Paljud sõidukijuhid ei hooli loodusest ega liiklusseaduse nõuetest ja pargivad oma sõidukid haljasalale, lõhkudes sellega varakevadel veel ülimalt õrna rohukamarat.

Parkimisel vajutavad autod pehmesse pinnasesse suured rööpad ja autoga sealt välja sõites jääb järele mudamülgas. Kuna enamikul sõidukitest on veel all jämeda mustriga talverehvid, siis eriti selliste rehvide puhul kandub muda teedele-tänavatele, kus see tolmuks kuivab.

“Ja siis nurisevad inimesed, et linnatänavad on koristamata ja tolmused,“ räägib Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere.

„Alates sellest nädalast alustame kampaaniat haljasaladel parkijate väljaselgitamiseks ja karistamiseks. Seda kavatseme läbi viia ka õhtu- ja öötundidel, mil valesti haljasaladel parkijaid on kõige rohkem. Seega – olge seadusekuulelikud ja ärge parkige haljasalal“.

VÄÄRTEOMENETLUST ALGA

Tulenevalt Tallinna linna ja teiste omavalitsuste heakorra eeskirjadest, on haljasala ja murukamara rikkumine väärtegu ning selle teo eest on ette nähtud rahaline karistus.

MIS AITAKS VALESTI PARKIJATE VASTU?

Haljasaladel parkijatega ei ole hädas mitte üksnes korrakaitsjad, hoopis suurem mure on asumielanikel, kel on raske oma kodu ümbrust korras hoida kui iga rohelisemgi lapp ja teeserv täis pargitakse.

Veel 20 aastat tagasi ei olnud Tallinn autode linn. Pidev elanike juurdevool ja pendelränne on tekitanud siin ja mitmes teises tõmbekeskuses olukorra, kus autod võtavad üle. Kuna neid on nii palju ja parkimiskohti vähe, siis ongi kõik kohad parkivaid Plekk-Liisusid täis.

Soovitus, üksi või kahekesi autoga lühikeste vahemaade sõitmise asemel eelistada ühistransporti, on nagu räägiks seinale – kui inimene jaksab, siis inimene ostab auto, ja sõidab sellega. Punkt. Harjuge ära.

Valesti parkijaid saab tõkestada eri viisidel. Haljasalad saab sulgeda aia sisse. Liiklusmärke võib panna siia ja sinnapoole. Hoolimist ja teistega arvestamist aga pole võimalik kellelegi kulbiga pähe kallata.

Siit soovitus: tehke haljasalad ja teeääred korda ning muutke töllide jaoks parkimine võimalikult ebamugavaks ja kui muu ei aita, siis rääkige inimestega silmast-silma. Mingi parkimiseksimuse pärast politseid tülitada ei tasu. Peab olema muid viise asi lahendada.

Allikas: Mupo. Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN