Ei mingit kihutamist enam: Volvo piirab autode kiiruse 180 km/h-ni4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Volvo, mida võib pidada autotööstuse turvalisuse etaloniks, astub järgmise sammu liikluse ohutumaks muutmisel: alates 2020. aastast piirab Rootsi autotootja kõikide oma autode kiiruse 180 kilomeetrini tunnis.

Rootsi Volvo on aastakümneid olnud meie teadvuses kui maailma turvalisemate autode valmistaja. Nüüd on Volvo Cars asunud tegelema juurprobleemiga ning püüab kihutajaid korrale kutsuda, piirates uute autode kiiruse 180 kilomeetrini tunnis.

Alates 2020. aastast Volvodega enam kiiremini kui 180 km/h sõita ei saa. Otsus, mis patoloogiliste kihutajate meelt rõõmsaks ei tee, on siiski vajalik – suur osa rasketest liiklusõnnetustest juhtub valesti valitud kiiruse (loe: kihutamise) tõttu. Kiiruse kui tapjafaktori mõju tuleb selgelt esile ka näiteks Eesti möödunud liiklusaasta statistikast.

Rootsi autotootja liiklusturvalisuse strateegia Vision 2020 üks eesmärke on jõuda (juba umbes aasta pärast) olukorrani, kus ükski inimene enam Volvo autode süül või nende läbi tõsiselt vigastada või surma ei saaks.

Tegemist on ühe kõige ambitsioonikama visiooniga autotööstuses. Mõistes, et üksnes tehnoloogiast selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa, soovib Volvo Cars nüüd suunata tähelepanu ka autojuhtide käitumisele. Ehk siis läheb rooli ja tooli vahelise tihendi kallale ja hakkab talle kombeid õpetama.

KIIRUS, ALKOHOL, KÕRVALISED TEGEVUSED

Volvo Cars’i poolt läbi viidud uuringud on tuvastanud kolm peamist murevaldkonda, mis ei võimalda täielikult likvideerida nende sõidukitega seonduvaid tõsiste ja fataalsete tagajärgedega õnnetusi. Nende probleemide hulgas on kihutamine üks olulisemaid.

“Volvo on liider turvalisuse alal, oleme seda alati olnud ja nii ka jääb,” kinnitas Volvo Cars’i president ja tegevjuht Håkan Samuelsson.

“Tänu läbi viidud uurimistöödele teame, missugused on peamised ohuvaldkonnad, mis takistavad meie autodega seotud tõsiste ja fataalsete tagajärgedega õnnetuste lõplikku likvideerimist. Kuigi kiiruse piiramine ei ole lahenduseks kõigile probleemidele, on see õigustatud isegi siis, kui õnnestuks päästa kasvõi ükski inimelu.”

Lisaks tippkiiruse piiramisele tegeldakse ka uurimisega, kuidas oleks edaspidi võimalik kiirusepiiranguid ja geofencing ehk objekti raadiuse jälgimise tehnoloogiat kombineerides koolide ja haiglate ning muude tiheda käidavusega objektide läheduses automaatselt sõidukiirust piirata.

“Soovime algatada diskussiooni teemal, kas autotootjad on õigustatud või lausa kohustatud paigaldama oma sõidukitesse niisugust tehnoloogiat, mis aitab muuta autojuhtide käitumist – seisnegu see siis kiiruseületamise, joobes juhtimise või segavate tegevuste takistamises,” selgitas Håkan Samuelsson. “Meil ei ole selles küsimuses kindlat seisukohta, kuid soovime selle teema algatamise enda peale võtta.”

INGEL EI JÕUA NII KIIRESTI LENNATA

Suurte kiiruste peamine probleem seisneb selles, et alates teatud sõidukiirustest ei suuda sõidukite turvalisustehnoloogia ega muud ohutuslahendused piisavalt hästi vältida õnnetusse sattudes tõsiseid vigastusi ja surmajuhtumeid.

Sel põhjusel on ka kehtestatud suurimad lubatud sõidukiirused, kuid kiiruseületamine on levinud probleem kõikjal. Ühtlasi on kihutamine ka üks peamisi surmajuhtumite põhjustajaid liikluses.

Igal aastal saab kiiruseületamise eest trahvi miljoneid inimesi. Ameerika Ühendriikide liiklusohutusameti National Highway and Traffic Safety Administration liiklusõnnetuste statistika näitab, et 25 protsenti kõigist USAs 2017. aastal toimunud surmaga lõppenud liiklusõnnetustest olid põhjustatud liiga suure sõidukiiruse poolt.

Inimesed lihtsalt ei mõista, kui suurt ohtu kujutab endast liialt suur sõidukiirus, kinnitas Jan Ivarsson, üks Volvo Cars’i juhtivaid ohutusvaldkonna eksperte.

“Inimesed tajuvad hästi niisuguseid ohtusid, mis on seotud ämblike, madude või kõrgete kohtadega. Aga kihutamisega paraku mitte kuigivõrd,” lisas Jan Ivarsson.

“Sageli sõidetakse konkreetsete liiklusolude suhtes liialt kiiresti ning ei suudeta adekvaatselt oma võimeid hinnata ega ka liiklussituatsioonidega toime tulla. Peame aitama inimestel mõista, et kihutamine on ohtlik ning toetama omalt poolt paremat liikluskäitumist.”

ROOLIMOBIILIKUTE OINAPÄEV TULEB!

Lisaks kihutamisele on veel kaks murevaldkonda. Üks levinumaid ning samavõrd raskesti muudetav on joobes juhtimine.

Alkoholi või muude meelemürkide mõju all autojuhtimine on illegaalne pea kõikjal, kuid on ometi endiselt üks peamisi liiklussurmade ja -vigastuste põhjustajaid.

Teine valdkond on häirivad tegevused. Juhid tegelevad sõidu ajal nutiseadmetega või on nende tähelepanu muul viisil häiritud ning ei keskendu täielikult autojuhtimisele.

See on aga samuti üks peamisi traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjuseid. Niisugused autojuhid on samavõrra ohtlikud kui joobes juhid.

Volvo Cars tutvustab oma ideesid nende probleemvaldkondadega tegelemiseks Göteborgis korraldataval ohutuse teemalisel üritusel 20. märtsil.

Allikas ja pilt: tootja. Eestindas: Lena Murd

Jaga

AVALDA ARVAMUST!