LaupÀev, 4. veebruar 2023
Euroopas sureb sudu ja Ă”husaaste tĂ”ttu igal aastal ligi 400 000 inimest. Tartu ĂŒlikooli teadlaste andmetel jĂ€tab maalĂ€hedase osooni tĂ”ttu Eestis elu aastas 134 elanikku. Elude sÀÀstmiseks on ÀÀrmiselt tĂ€htis kiirelt ĂŒle minna elektri- ja hĂŒbriidsĂ”idukitele.

Diego Pavia, InnoEnergy tegevjuht soovitab kĂ”igil lugeda lĂ€bi Ă€sja ilmunud vĂ€rske Ă”hu vĂ€ljakutsete raportit ja liikuda jĂ”udsalt ĂŒhiskondliku kokkuleppe poole, mis soosiks sÀÀstvaid transpordiliike ja mĂ”tteviisi muutust.

Saastunud Ôhk on maailmas 10% surmade pÔhjuseks. Ka Euroopas sureb ligikaudu 400 000 inimest igal aastal enneaegselt justnimelt saastunud Ôhu tÔttu.

Lisaks sellele kannatavad miljonid inimesed kopsu- ja sĂŒdamehaiguste kĂ€es. VĂ€hem arenenud riikides on see probleem kordades suurem.

SUDU OLEKS SELJATATAV

Euroopa Ă”husaaste tekkeallikateks on transport ja kĂŒte. Piirkonniti on Ă”hukvaliteet erinev, kuid paljudes Euroopa linnades jÀÀb see Maailma terviseorganisatsiooni WHO poolt soovitatud tasemest madalamale.

Euroopa on maailmas tuntud kÔige eesrindlikuma energia- ja kliimatehnoloogia ning keskkonnapoliitika poolest. Selles valguses on eeltoodud faktid veelgi masendavamad.

TÀnapÀeva maailmas ei saa absoluutselt mitte kuidagi aktsepteerida sudu ja saaste tÔttu haigestumist ja suremist.

Olemasolevate teadmiste, ressursside ja Clean Air Challenge raportis toodud faktidega varustatult on olemas vĂ”imekus olukorda muuta. Muutmiseks ei ole aga lĂ”putult palju aega – tegutseda tuleb kohe.

LAHENDUSED KÄEULATUSES

Clean Air Challenge raportist tulenevalt on innovatiivsed transpordilahendused Ă”husaastega vĂ”itlemisel ĂŒks olulisemaid komponente.

ElektrisĂ”idukite kasutuselevĂ”tmine koos laadimistaristuga, hĂŒbriid- ja tĂ€iselektrilised rongid ning tehisintellekti poolt juhitav liikluskorraldus, samuti alternatiivsed kĂŒttelahendused vĂ”imaldaksid mĂ€rkimisvÀÀrselt Ă”husaastet vĂ€hendada ja lisaks tervise sÀÀstmisele tooksid aastaks 2025 kaasa ka rahalise kokkuhoiu 183 miljardi euro ulatuses.

Ilma vastavate toetuspoliitikateta ei ole vÔimalik eeltoodud meetmeid ellu viia, tagada vajalikke investeeringuid ning soodustada uudsete transpordilahenduste levikut.

Et saavutada sĂŒnergiat erinevate sektorite vahel – transport, kĂŒte, taastuvenergia tootmine – on vaja nii integeeritud kasvule suunatud poliitikat, aga ka muudatust ĂŒhiskonnas. Oma mĂ”ju avaldavad nii avaliku ja erasektori kui ka iga ĂŒhiskonnaliikme otsused ja kĂ€itumine.

SUDU MITU NÄGU

Termin “sudu” on eesti keeles inglise keele eeskujul kokku pandud sĂ”nadest “suits”ja”udu”. Inglise keeles “smog” vastavalt “smoke”+”fog”.

Sudu on ohtlik Ă”hureostus, mille korral veeaurust kĂŒllastunud Ă”hus saavad tahm, vÀÀvli oksiidid ja vesi kokku, et moodustada happeline inimese tervist ohustav ja nĂ€htavust halvendav raske pilv.

Sellist kahjulikest osakestest kĂŒllastunud niiskuspilve nimetatakse Londoni-tĂŒĂŒpi suduks, ajalooliselt on selle tekkimist soodustanud kivisöe pĂ”letamine. TĂ€napĂ€eval esineb seda tĂŒĂŒpi sudu Ă”nneks vĂ€hem.

Fotokeemiline sudu ehk linnasomp tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsÔidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfÀÀrisaastet.

Fotokeemilist sudu esineb tihti ning selle tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. See ei teki mitte vihmase vÔi niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, fotokeemilise sudu tekkeks on vaja pÀikesevalgust.

Tegemist pole seega mitte udu, vaid nĂ€htavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lĂ€mmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ĂŒhendite vahelise reaktsiooni lĂ€bi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon.

SegatĂŒĂŒpi sudu vĂ”ib tekkida ka biomassi pĂ”le(ta)mise tagajĂ€rjel. NĂ€iteks tekitavad suured metsapĂ”lengud laialdastel aladel nĂ€htavust halvendavat vinet. Biomassi pĂ”lemise tagajĂ€rjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutĂŒĂŒbi segu.

Sudu vÔimendavaks asjaoluks on temperatuuriinversiooni esinemine atmosfÀÀri alaosas. See tÀhendab seda, et vahetult maapinna lÀhedal olevas Ôhukihis on temperatuur madalam kui selle kohal olevas Ôhukihis.

SeetÔttu ei saa Ôhk kÔrgele tÔusta ja sudu hajumine on takistatud. Samuti on oluline, et ei esineks tugevat tuult, sest see puhuks sudu linnade kohalt minema.

SUDU EESTIS

Linnasompu esineb peaaegu kĂ”igis suurlinnades. Eestis on sellist tĂŒĂŒpi sombu tekkimise tĂ”enĂ€osus suurem suvel pĂ”ua ajal. Linnasombu kĂ”ige ohtlikum komponent on maapinnalĂ€hedane osoon, mida meil esineb kĂ”ige enam Tallinnas ja Harjumaal.

MaapinnalĂ€hedane osoon on raskekujuline saastaja. See on kahjulik sissehingamisel, kahjustades kopse ja hingamisteid ning pikema aja jooksul ka sĂŒdant ja veresoonkonda ning vĂ”ib kahjustada pĂ”llusaaki, puid ja muud taimestikku.

KĂ”ige kaitsetumad on linnasombu ehk fotokeemilise sudu ees lapsed ja eakad inimesed, samuti astmaatikud ja suitsetajad. Rohkem mĂ”jutab somp ka vĂ€ljas töötavaid inimesi. Sissehingatud saasteainetest vĂ”ib organismi pĂŒsima jÀÀda isegi 70%.

KÔige sagedasemad tervisehÀired, mida fotokeemiline sudu pÔhjustab, on silmade Àrritus, köha, valu rinnus, hingamisraskused, peavalu ja vÀsimus.

Tartu Ülikooli teadlaste uuringust selgub, et maapinnalĂ€hedane osoon pĂ”hjustab igal aastal Eestis kuni 134 enneaegset surma ja ravi vajab mitusada respiratoorsete hĂ€dadega patsienti. Keskmine eluea kaotus inimese kohta on 1,5 kuud. Eestis on suurim osoonisaaste LÀÀne-Eestis ja Harjumaal.

Loe sudu kohta pÔhjalikumalt Ilm.ee portaalist
Loe klimatoloog Ain Kallise lugu tapvast sudust siit

Kaanepilt: Brady Bellini, Unsplash. Aruannet sirvisid Lena Murd ja Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.