Sudu tapab Euroopas igal aastal 400 000 inimest: vaja on kohest lahendust!

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Euroopas sureb sudu ja õhusaaste tõttu igal aastal ligi 400 000 inimest. Tartu ülikooli teadlaste andmetel jätab maalähedase osooni tõttu Eestis elu aastas 134 elanikku. Elude säästmiseks on äärmiselt tähtis kiirelt üle minna elektri- ja hübriidsõidukitele.

Diego Pavia, InnoEnergy tegevjuht soovitab kõigil lugeda läbi äsja ilmunud värske õhu väljakutsete raportit ja liikuda jõudsalt ühiskondliku kokkuleppe poole, mis soosiks säästvaid transpordiliike ja mõtteviisi muutust.

Saastunud õhk on maailmas 10% surmade põhjuseks. Ka Euroopas sureb ligikaudu 400 000 inimest igal aastal enneaegselt justnimelt saastunud õhu tõttu.

Lisaks sellele kannatavad miljonid inimesed kopsu- ja südamehaiguste käes. Vähem arenenud riikides on see probleem kordades suurem.

SUDU OLEKS SELJATATAV

Euroopa õhusaaste tekkeallikateks on transport ja küte. Piirkonniti on õhukvaliteet erinev, kuid paljudes Euroopa linnades jääb see Maailma terviseorganisatsiooni WHO poolt soovitatud tasemest madalamale.

Euroopa on maailmas tuntud kõige eesrindlikuma energia- ja kliimatehnoloogia ning keskkonnapoliitika poolest. Selles valguses on eeltoodud faktid veelgi masendavamad.

Tänapäeva maailmas ei saa absoluutselt mitte kuidagi aktsepteerida sudu ja saaste tõttu haigestumist ja suremist.

Olemasolevate teadmiste, ressursside ja Clean Air Challenge raportis toodud faktidega varustatult on olemas võimekus olukorda muuta. Muutmiseks ei ole aga lõputult palju aega – tegutseda tuleb kohe.

LAHENDUSED KÄEULATUSES

Clean Air Challenge raportist tulenevalt on innovatiivsed transpordilahendused õhusaastega võitlemisel üks olulisemaid komponente.

Elektrisõidukite kasutuselevõtmine koos laadimistaristuga, hübriid- ja täiselektrilised rongid ning tehisintellekti poolt juhitav liikluskorraldus, samuti alternatiivsed küttelahendused võimaldaksid märkimisväärselt õhusaastet vähendada ja lisaks tervise säästmisele tooksid aastaks 2025 kaasa ka rahalise kokkuhoiu 183 miljardi euro ulatuses.

Ilma vastavate toetuspoliitikateta ei ole võimalik eeltoodud meetmeid ellu viia, tagada vajalikke investeeringuid ning soodustada uudsete transpordilahenduste levikut.

Et saavutada sünergiat erinevate sektorite vahel – transport, küte, taastuvenergia tootmine – on vaja nii integeeritud kasvule suunatud poliitikat, aga ka muudatust ühiskonnas. Oma mõju avaldavad nii avaliku ja erasektori kui ka iga ühiskonnaliikme otsused ja käitumine.

SUDU MITU NÄGU

Termin “sudu” on eesti keeles inglise keele eeskujul kokku pandud sõnadest “suits”ja”udu”. Inglise keeles “smog” vastavalt “smoke”+”fog”.

Sudu on ohtlik õhureostus, mille korral veeaurust küllastunud õhus saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kokku, et moodustada happeline inimese tervist ohustav ja nähtavust halvendav raske pilv.

Sellist kahjulikest osakestest küllastunud niiskuspilve nimetatakse Londoni-tüüpi suduks, ajalooliselt on selle tekkimist soodustanud kivisöe põletamine. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu õnneks vähem.

Fotokeemiline sudu ehk linnasomp tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet.

Fotokeemilist sudu esineb tihti ning selle tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu. See ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, fotokeemilise sudu tekkeks on vaja päikesevalgust.

Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon.

Segatüüpi sudu võib tekkida ka biomassi põle(ta)mise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.

Sudu võimendavaks asjaoluks on temperatuuriinversiooni esinemine atmosfääri alaosas. See tähendab seda, et vahetult maapinna lähedal olevas õhukihis on temperatuur madalam kui selle kohal olevas õhukihis.

Seetõttu ei saa õhk kõrgele tõusta ja sudu hajumine on takistatud. Samuti on oluline, et ei esineks tugevat tuult, sest see puhuks sudu linnade kohalt minema.

SUDU EESTIS

Linnasompu esineb peaaegu kõigis suurlinnades. Eestis on sellist tüüpi sombu tekkimise tõenäosus suurem suvel põua ajal. Linnasombu kõige ohtlikum komponent on maapinnalähedane osoon, mida meil esineb kõige enam Tallinnas ja Harjumaal.

Maapinnalähedane osoon on raskekujuline saastaja. See on kahjulik sissehingamisel, kahjustades kopse ja hingamisteid ning pikema aja jooksul ka südant ja veresoonkonda ning võib kahjustada põllusaaki, puid ja muud taimestikku.

Kõige kaitsetumad on linnasombu ehk fotokeemilise sudu ees lapsed ja eakad inimesed, samuti astmaatikud ja suitsetajad. Rohkem mõjutab somp ka väljas töötavaid inimesi. Sissehingatud saasteainetest võib organismi püsima jääda isegi 70%.

Kõige sagedasemad tervisehäired, mida fotokeemiline sudu põhjustab, on silmade ärritus, köha, valu rinnus, hingamisraskused, peavalu ja väsimus.

Tartu Ülikooli teadlaste uuringust selgub, et maapinnalähedane osoon põhjustab igal aastal Eestis kuni 134 enneaegset surma ja ravi vajab mitusada respiratoorsete hädadega patsienti. Keskmine eluea kaotus inimese kohta on 1,5 kuud. Eestis on suurim osoonisaaste Lääne-Eestis ja Harjumaal.

Loe sudu kohta põhjalikumalt Ilm.ee portaalist
Loe klimatoloog Ain Kallise lugu tapvast sudust siit

Kaanepilt: Brady Bellini, Unsplash. Aruannet sirvisid Lena Murd ja Ylle Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.