NeljapÀev, 23. mÀrts 2023
KeskkonnasĂ”bralikuma lennufirma valik vĂ”ib esialgu tunduda keeruline: kĂ”ige esimesena kipume vĂ”rdlema ikka hindu. Kogenud piloot ja lennufanaatik Toomas Uibo annab nĂ”u, millistele detailidele pöörata tĂ€helepanu, et garanteerida lennates kevad sĂŒdames.

IPCC ehk valitsustevahelse kliimamuutuste nĂ”ukogu vĂ€itel on lennundus vastutav koguni 4,9% inimtegevuse tagajĂ€rjel tekkivate ilmastikumuutuste eest. Piltlikult on lennundus alati ĂŒks vastutajatest kui kuskil sĂŒnnib laastav orkaan vĂ”i segab lumetorm teraslindude maandumist.

Samal ajal on lennundus ĂŒks elavamalt arenevaid transpordisektoreid ning lennufirmad panustavad lisaks turvalisusele ja reisijate mugavusele ka keskkonnasÀÀstule: iga vĂ”idetud kĂŒtuseliiter ja sujuvalt sooritatud Ă”hkutĂ”us vĂ”i maandumine on osa tööst, mis rohelisema mĂ”tteviisi nimel tehakse.

TUNNE ÄRA ROHEPESU!

Vaadates suurt pilti ja pĂŒĂŒdes aru saada, milline lennufirma on öko ja milline ei, on tunne nagu pĂŒĂŒaks vĂ”rrelda kaelkirjakut ja merisiga ning vĂ€lja raalida kumb neist oskab paremini “Õrn ööbik kuhu tĂ”ttad sa…” laulda.

Üldiselt pĂŒĂŒavad kĂ”ik lugupeetu lennuettevĂ”tted oma keskkonamĂ”ju vĂ€hendada. Aga! On kompaniisid, mis kĂ”va hÀÀlega oma “rohelist sĂŒdametunnistust” promovad, tehes asju, mis panevad kulmu kergitama.

Ärge laske end eksitada kĂ”nekĂ”mast ja vĂ€lisest sĂ€rast – see, mida teile puuduvate kahvlitega vĂ”i roheliste fliistekikestega (ikkagi plastpudelite taaskasutus!) serveeritakse, on kĂ”ige ehtsam rohepesu.

TOTRAD NÄITED ELUST ENESEST

Green America hindas hiljuti lennufirmasid jÀÀtmekĂ€itluse jĂ€rgi. Kitsaskohti on palju. Samas on suur osa tegevusest – nĂ€iteks kasutatud tekkide-patjade puhastamine ja kiletamine – hĂ€davajalik osa hĂŒgieeninĂ”uetest.

MĂ”ni jaburus paistab aga eriti silma. NĂ€iteks jĂ€ttis Northwest Airlines kĂ”igi lennukieinete juurest Ă€ra lusikad, et lennuki kaalu vĂ€hendada. Samas on nende lennumasinad ĂŒhed vanemad taeva all, mis tĂ€hendab vĂ€ga nigelat kĂŒtuseefektiivsust.

Samamoodi on American Airlines teinud palju selleks, et parandada oma kĂŒtuseefektiivsust ja taaskasutust, ent ei ole panustanud keskkonnasĂ”bralikele toitudele ja tema sĂŒsinikuhĂŒvitiste programm ei ole nii sĂŒsinikuneutraalne nagu vĂ”iks arvata.

INNOVAATILINE NORDICA: SEE ON NORM!

Nordica on maailma mastaabis nooruke lendaja. Noor, vĂ€ge tĂ€is ja keskkonna mĂ”istes uuenduslik. See ju ometi ei ĂŒllata meid – me oleme e-Eesti, paindlik ja pidevas liikumises.

Nordica on ĂŒks moodsama lennupargiga ettevĂ”tteid maailmas. Kasutusel on Bombardier CRJ700 ja CRJ900NG lainerid, mida sageli on vĂ”rreldud pilvepealsete Porschedega. Lennukis istudes ongi tunne nagu liiguks sihvaka ja kiire ning vaikse sportautoga, selle vahega, et sel kaunitaril on tiivad.

Lisaks lendab Nordica ATR 72-600 tĂŒĂŒpi lennukitega. Nendega tehakse “lĂŒhemaid” otsi. Need on mugavad ja sÀÀstlikud lennumasinad, mis on end ajas hĂ€sti tĂ”estanud.

SUURIM PROBLEEM: HEITGAASID

Lennuk mĂ”jutab keskkonda kĂ”ige enam heitgaaside produtseerimisega. See on kallis nii loodusele kui ka lennuettevĂ”ttele endale. Mida vĂ€hem kulutab masin kĂŒtust, seda vĂ€iksemad on lennufirma otsesed kulud.

KĂŒtusekulu on vĂ”imalik vĂ€hendada ka lennu ajal, aga see ei tohi kuidagi mĂ”jutada turvalisust. Lihtne ĂŒldistus, et stardil ja Ă”hkutĂ”usul kulutab lennuk 3 ĂŒhikut kĂŒtust, horisontaallennul 2 ĂŒhikut ja laskumisel 1 ja vĂ€hem ĂŒhikut kĂŒtust.

Startides on vĂ”imalik valida erinevaid mootori tööreĆŸiime vastavalt stardimassile. Kui startida kergema lennukiga ja jaheda ilmaga, ei pea mootoritest maksimumi vĂ€lja pigistama.

Samuti on laskumisel vĂ”imalik kĂŒtust sÀÀsta. Selle vĂ”imalikkus sĂ”ltub aga liiklussituatsioonist ja lennujuhtimisest.

Nordicas eelistame sujuvat ja ĂŒhtlast laskumist kuni maandumiseni. Paraku vĂ”ib suurtele lennujaamadele lĂ€henedes leida lennuk ennast ootetsoonis, maandumisluba oodates. See tĂ”stab taas kĂŒtusekulu.

OLULINE, KES JA KUIDAS HOOLDAB

Nordica jaoks on oluline, et lennufirma partneriks oleval hooldusettevÔttel oleks ISO keskkonnasertifikaat. Lennukite hoolduses kasutatakse loodusele ohtlikke aineid ja nende keskkonda sÀÀstev kÀitlemine on Nordica jaoks vÀga tÀhtis.

Sama puudutab vanade lennukiosade ja komponentide kÀitlust, et ka see oleks kooskÔlas kÔige rangemate keskkonnareeglitega.

Lennunduses kasutatakse ka ĂŒksjagu taastatud osi ja komponente. Need peavad vastama samadele nĂ”uetele nagu uued osad. EASA Form 1 sertifikaadiga kasutatud komponent on taaskasutamiseks valmis. Kvaliteetne taaskasutus on ĂŒks vĂ”imalus, kus lennufirma saab loodust sÀÀsta.

MILLISEID KEMIKAALE KASUTATAKSE?

Kui ilmaprognoosist selgub, et on oht jÀÀtumiseks, tuleb lennukit maa peal jÀÀtumise eest kaitsta. Keskkonna sÀÀstmise seisukohast on oluline, milliste kemikaalidega jÀÀtÔrjet tehakse.

Ka ajafaktor tuleb mÀngu. Kriitiline on just ruleerimisele kuluv aeg peale jÀÀtÔrje tegemist. Olenevalt ilmast on pilootidel teatud aeg mille jooksul peab start toimuma, et jÀÀtÔrjevedeliku efekt sÀiliks.

Tallinnas kasutatakse lennukite jÀÀtĂ”rje tegemiseks kasutataks puhast glĂŒkooli*, mis pole loodusele ohtlik. MĂ”ni suur lennujaam kogub glĂŒkooli ka kokku kui tegemist on massiivsete kogustega. Meie vĂ€ikeses lennujaamas on kogused vĂ€ga vĂ€ikesed.

*GlĂŒkoolid on keemiliste ainete rĂŒhm, mille molekulis on kaks hĂŒdroksĂŒĂŒlrĂŒhma. KĂ”ik vĂ€iksema molekulmassiga glĂŒkoolid on veega segunevad, kĂ”rgema molekulmassiga glĂŒkoole kasutatakse mÀÀrdeainetena, plastifikaatoritena ja kosmeetikatoodetes.

Enim kasutatav glĂŒkool on etĂŒleenglĂŒkool, mis on leidnud rakendust veepĂ”histes emulsioonvĂ€rvides kuivamisaja pikendajana, kĂŒlmumisvastase ja jahutusvedelikuna.

PropĂŒleenglĂŒkooli kasutatakse kĂŒlmumisvastase vedelikuna seadmetes, mis vĂ”ivad kokku puutuda toiduainetega, ravimite ja lĂ”hnaekstraktide koostises. Tuntumad glĂŒkoolid on etĂŒleenglĂŒkool, dietĂŒleenglĂŒkool, propĂŒleenglĂŒkool, glĂŒtseriin. Allikas: Cleantool Org

JÀrgmisel nÀdalal jagab Toomas Uibo rea nippe, kuidas teha lendu valides keskkonnasÔbralikke otsuseid. Toome vÀlja ka valiku keskkonnasÔbralikke lennufirmasid.

Materjale aitas lapata Kadi RĂŒnkla. Kaanepilt: Ylle Rajasaar. Klipp: Fookus-Pookus

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.