Häštäg #travellerring saab ajalooks. 17. oktoobrl tõmbas Väino Laisaar Euroopa ringreisi otsad Tallinnas kokku. Viimases vlogis teeb Väints lühikokkuvõtte Moldova teedest ja Transnistriast, sõites samal ajal läbi Ukraina, Poola ja Baltimaade rõõmsalt koduni välja.
Ja ongi tehtud. Väino Laisaar koos ustava Travelleri-matkabussiga tõmbasid Euroopale ringi ümber. 48 päeva, 32 riiki, 28 498 kilomeetrit, 1 mees, 1 buss, suur rahulolu. Päeva keskmiseks kilometraažiks kujunes 593 kilomeetrit – pole paha saavutus ühe keskmisest kangemagi reisiselli kohta!
Väints, kaks nädalat on nüüdseks juba möödas kodukamarale astumisest. Kuidas oled siinsesse ellu sisse elanud?
Kõigepealt pean vabandama, et vastus viibis. Poistel oli koolivaheaeg ning hulk aega ootas tagasitegemist. Teiseks oli üleminek väga lihtne – inimesed küsivad ikka, kas koduses voodis on nüüd hea? Ega suurt vahet pole. Bussis oli ju ka voodi koos teki ja padjaga ning see silus ülemineku kühmud hoomamatuks.
Muus osas on möödunut veel korralikult tunda – olen igal öösel sõitmist ja navigeerimist unes näinud. Pean kuhugi jõudma, aga teetööd või mingid jamad on ees ning kohale kuidagi ei jõua.
Hoolimata sõiduajast on kohale ikka sama palju kilomeetreid. Vahel ajab juhtme hirmsasti kokku. Aga muidu on kõik korras ja võiks hakata vaikselt uuele sõidule sättima.
Kõik tähtsad numbrid palun – mitu kilomeetrit, mitu riiki, mitu päeva, palju kütust kulus, mis raha läks selle reisi peale?
Näed, selline küsimus… Pean tunnistama, et ma ei ole kõike kokku löönud. Ei suuda ennast selles vallas kokku võtta ja ehk veidi kardan ka. Ja mis seal tühjas rahakotis ikka sobrada.
Selge on see, et kulus rohkem, kui oli planeeritud. Aastane viivitus ja vilets kodutöö tegid seda, mida nad pididki tegema. Aga see polegi kõige tähtsam – kõige tähtsam on minek ja reis ise. Ja see oli täiesti fantastiline ja elumuutev reis.
48 päevaga sai sõidetud 28498 km ning see teeb keskmiseks päevaseks läbisõiduks 593 km. Travelleri rattad veeresid 32 riigi territooriumil, millest seitse olid ka mulle uued.
Räägi natuke rahast ka – palju sul kulus näiteks kütuse peale? Kus oli kõige odavam, kus kõige kallim kütus?
Kõige kallim paagitäis oli Sitsiilias, kui sõitsin kogemata selle kolonka juurde, kuhu oli kirjutatud “service”. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et kohalik töötaja pani ise püstoli pakki, paigutas mingi musta junni püstoli lingi vahele, et kütus ikka jookseks ning tõmbas paar korda vee-harjaga üle esiklaasi. Paremaks ei muutunud siinjuures midagi.
Küll aga muutus kütuse hind tava 1,55 pealt 1,87ks. Elu õpetab… Kõige odavam kütus oli aga Ukrainas – umbes euro liiter. Ja seda seal ikka kulus ka, sest Ukraina on meeletult suur riik.
Kõige valusamalt tulistasin ennast põlve aga “ülesõitudega”. Guugeldasin eelmisel aastal mis ma guugeldasin, aga vastuseks sain umbes 50 euri ülesõit. Päris nii see aga polnud. Iirimaalt tagasi tulles küsiti sadamas ülesõidu eest 224 euri. Suuret saarelt Iiirimaale aga 167. Prantsusmaalt UK-sse 125 jne.
Lisaks veel kohalikud praamid, mis üle Norra fjordide viisid. Sellist transpordiviisi läks vaja üllatavalt paljudes riikides. Ühesõnaga… ülesõitude peale kulus enam-vähem 1000 euri. Lisaks veel arvestatavalt kallim kütus ning pikem distants. Kahetseda pole aga sellegi poolest midagi.
Millised reisile kaasa võetud vidinad või abimehed oled otsustanud päriselt kodustada?
Enamus kaasa sõitnud asjadest kuulus nii või naa minu varamusse. Tagasi viisin selle vägeva Canon 15mm kalasilma objektiivi, mille 35mm.ee-st rentisin ja mis siin salata, raske südamega andsin tagasi ka alajaama. Ülekulu tegi oma töö. Aga selle väärt masina toon kosudes kohe tagasi.
Mida teeksid järgmisel reisil paremini?
Kroonilise ülepakkijana on mul vastus kohe varrukast võtta – võtan kaasa vähem asju. Vedasin mingil põhjusel kaasa välivoodi ja telgi koos lebode ja asjadega. Nagu ikka – mine tea, äkki läheb vaja… Ja ka riideid oli liigselt kaasas.
Riietega vabandab veel välja… olud olidki erinevad. Paaril ööl oli vaja sooja pesu, aga lühkaritega sai kogu ringi ära sõita. Narva jõudes käisin tanklast kohvi ostmas – üks mees vaatas pealt ja küsis siis, et Bahamalt tulid või?
Kodutööd annab paremini teha ja vahel oleks võinud keegi kaasas olla, kes oleks öelnud, et siin linnas joome kohvi ja vaatame vanalinna. Sõitmisega saan ma ise suurepäraselt hakkama, aga seisma jäämisega on raskusi.
Jaga soovitus neile, kes sarnase asja ette võtta tahavad
Kõige esimene soovitus on, et istu autosse ja hakka minema. Maailmas on kahte sorti inimesi – ühed kes tahavad ja teised kes teevad. Ja see on ka nende ainus vahe.
Veidi eeltööd on samuti alati abiks. Ja kui eesmärk pole kindla aja jooksul ring peale sõita, siis varu aega ja võta rahulikult.
Äärmised teed kipuvad enamasti huvitavad olema (va. Bulgaaria Musta mere äärne maantee) ning seal on urgitsemist ja avastamist palju. Ja tipud on ägedad.
Mis kohad jäid nägemata, mida oleksid tahtnud näha?
Norrat oleks võinud palju rohkem sõita. Ja eks ma kunagi sõidangi. Šotimaal jäi üks väike jupp Route 500-t sõitmata ning Iirimaast on veidi kahju, et me sealt sellise hooga läbi tuiskasime.
Muud väga kripeldama ei jäänudki. Albaania ja Montenegro koos sealsete sisemaa-riikidega on kohad, kuhu tuleb kindlasti tagasi minna.
Kuhu viib sind su järgmine reis?
Ega hetkel väga kindlalt teagi. Hulk tööd tuleb ära teha. Mingi plaan on talvel 4x4reisidega Tšeljuškini neemele sõita, aga see seisab nagu ikka piirilubade taga. Eks näis.
Aga selle mandri kõige põhjapoolsemas punktis võiks ära käia küll. Tõsi, kuupikkune vintsimisorgia pole väga minu teema, aga ega sinna maad mööda kuidgi lihtsamalt saa ka.
Vaata, kuidas Traveller ja Väints Euroopale ringi peale tegid, siit kaardilt
Kõige tähtsam häštäg on ikka #travellerring. Ja Facebooki lehte leiab siit
Kaanepilt: Väino Laisaar
