„Ma pole kunagi kohanud ühtegi inimest, kes oleks käinud Horvaatias ja ei tahaks sinna tagasi minna“, avaldab mulle üks mu reisikaaslastest. Pärast mõnepäevast külaskäiku võib ka mind nende inimeste hulka lugeda. Rijeka ja Krk sobivad imehästi tehnikahuvilisele puhkamiseks: legendaarsest arvutimängude muuseumist vinge kardirajani on kõik heaks eluks vajalik olemas.

Rijeka, kust meie reisiseltskond oma teekonda alustab, on Horvaatia peamine sadamalinn, mis oma hea positsiooni tõttu aegade jooksul mitmeid kordi „omanikku“ vahetanud. Lisaks mitmekülgsele ajaloopärandile leiab nii sealt kui ka kõrvalasuvalt Krk’i saarelt kõiksugu sorti lõbustusi, mis peaks rahuldama ka nõudliku külastaja soovid.

Selguse huvides: eestlase kõneaparaadile keeruliselt häälduvat, vaid konsonantidest koosnevat Krk nime kannab nii Rijeka kõrval asuv saar (üks kahest Aadria mere suurimast saarest)  kui ka selle saare suurim linn. Vaatamisväärsusi jagub mõlemale Krk’ile kuhjaga.

Parim viis Rijekasse jõuda on hüpata meie oma Nordica otselennule – kolm tundi hiljem võid juba mäenõlval lamamistooli püsti seada ja kohaliku veinimeistri loomingut nautida. Ma isiklikult panustaksin siiski aktiivsematele puhkamisvõimalustele,sest nagu pealkiri ütleb, olen ma terve mees, ja tahan seda kõike saada. See tsitaat muuseas pärineb legendaarsest linateosest “Mehed ei nuta.”

VAJALIKKE FAKTE

Nordica lendab Rijekasse juunist septembrini 2x nädalas, kolmapäeviti ja laupäeviti
Otselend Tallinnast Rijeka lennujaama kestab 2,5 tundi
Edasi-tagasi pilet maksab vahemikus 200-300€
Korraliku hotellitoa koos hommikusöögiga saab piirkonnas alates 70€ öö
Kohalik valuuta on Kuna, vahetuskursiga 1€ = 7,42 Kuna
Pool liitrit õlut maksab poes ca 1€, restoranis keskmiselt 2,5€
Pudeli suurepärast kohalikku valget või punast veini saab kätte juba 4€ eest
Kohv maksab restoranis vahemikus 1-1,5€
Liiter bensiini maksab 1,3€
Takso sõidualustustasu 2-3€, kilomeetri hind 0,7-1€

VAATA MEELEOLUKAT VIDEOKOKKUVÕTET NELJAST PÄEVAST HORVAATIAS
TORMITUULED JA VÄLGUNOOLED

Rijekasse jõudes leidsime endid otse äikesetormi keskmest. Vinge valgusmäng joonistas välja ümbritsevate mägede piirjooned ning soe vihm, segatud tugeva tuulega lennutas uljalt hotelli õuealal toole. Tormi kiuste mängis bänd ning kuulajad krampusid õues oma veiniklaaside külge, mõni julgem keerutas jalgagi.

Uuel hommikul tundus, et ilm jääbki sombuseks ja halliks, kuid poole tunniga selgines taevas ning soojakraadid kerisid 28 peale. Erinevalt Eestist, kus suvine kliimaseade näikse päris katki olevat, püsis Rijeka taevas sinisena kõik järgnevad päevad.

Ilmaga õnnistatud, alustasime oma ringkäiku. Alljärgnevalt toongi välja mõne omanäoliseima koha ja elamuslikuma hetke, mida Horvaatiasse minnes on igal juhul väärt kogeda.

Loo autor Veli V. Rajasaar Opatija vaateplatvormil. Taustal Neitsi Merikajakaga

AJALOOHUVILISELE

Nii Krk kui Rijeka on koduks meeletule ajaloopärandile. Mõned vast enim huvi pakkuvad kohad Krk’i saarel on erinevad väikelinnad – Baška oma ranna ning kuulsa Püha Lucia kirikuga, Omišalj oma labürindina keerduvate tänavate ja rahuliku elu-oluga, Vrbnik oma veiniväljade ning väikese koduse sadamaga jpt.

BAŠKA TAHVEL Baškast, Püha Lucia (Crkva svete Lucije) kirikust võib leida horvaatide „Püha Graali“,  Horvaatia sünnitunnistuse – Baška kivitahvli reproduktsiooni. Tahvli originaal leiti sellest kirikust arheoloogiliste väljakaevamiste käigus 1851. aastal ning asub nüüd Zagrebis.

Kivitahvli ajaloolist väärtust ei vähenda väljapandud repro kuidagi. Nimelt on Baška tahvel esimene teadaolev allikas, kus horvaadi keeles on mainitud Horvaatiat kui riiki. Kõik tahvli kolmteist rida on kirjutatud glagoolitsas, vanimas slaavi tähestikus.

FULFINUM MIRINE Omišalj on rahulik väikelinn, mille asutasid roomlased kolmandal sajandil m.a.j. ning kuhu ajaloohuviline turist võib end mitmeks päevaks “kaotada”. 5ndal sajandil ehitati sinna Fulfinum Mirine, basiilika, mille varemed seisavad seal tänini. Linna keskväljakul on Püha Helena nimeline kirik, lisaks on linnas ka vaateplatvorm, kust avaneb vaade Kvarneri lahele.

KLOOSTRISAAREKE Lisaks tasub külastada ka väikest kloostrisaart nimega Košljun. Saarel asub frantsiskaani munkade klooster, mille raamatukogus on üle 30 000 raamatu. Väikesel saarel leidub veel ka 2 kirikut ning 4 muuseumi. Paadisõit kestab vaid 10 minutit, kogu saare läbi käimiseks piisab vaid tunnist.

MELULINN RIJEKA Rijeka on Krk’i väikelinnadele suureks kontrastiks – koos kõrvalseisva Opatijaga on linnad tulvil ajalooliseid hotelle, villasid ja muuseume; Opatijast leiab staaride allee ning kuulsate külaliste portreemaalidele pühendatud seina; väga lähedal asub nii kuulus rannapromenaad kui ka linna park.

Rijeka’s asub aga näiteks Trsat’i kindlus, Ivan pl. Zajc’i nimeline Horvaatia rahvusteater, huvitava nimega Püha Vitus’e katedraal, Korzo peatänav, Teises maailmasõjas Itaalia sõdurite poolt kaevatud 300-meetrine lummav tunnel ja palju muud… Igal sammul igasse suunda võib komistada pärlite otsa.

This slideshow requires JavaScript.

MÄNGURILE JA TEHNOLOOGIAHULLULE

Arvutihullu paradiis asub muidugi Rijekas. Lihtsa vaevaga võib linnakesest leida väikese ning hubase arvuti-ja mängumuuseumi PEEK&POKE, mille seinte vahele on kogutud üle 1000 eksponaadi arvutimängude ajaloost.

Muuseumi on nimetatud üheks olulisimaks ja täielikumaks asjakohaseks näituseks, kust võib leida vanu arvuteid (töökorras!), arvutimänge, lauamänge ja veel palju muud.

See väiksus ja hubasus on aga petlik, sest meie mitte-niiväga-arvutihullude reisiseltskond suutis end muuseumi mängima unustada ja lahkudes väreles mitmel nutuvõru suu ümber – mina lõin käe külge algsele Pac-Manile, Super Mariole, Mariokardile ja veel mõnele legendaarsele lõbustusele. Noortele avastamisrõõm, vanematele puhas nostalgia! Ja teid on hoiatatud, PEEK&POKE võib puhkuseplaane muuta.

VEINISÕBRALE

Kuigi tootmismahult on Horvaatia üpris väike (aga kaugeltki mitte vähetuntud) veiniriik, on nende toodang leidnud üleilmset tunnustust – mahud on väikesed, kvaliteet see-eest suurepärane.

MERELINE VAHUVEIN Krk’i saarel tasub minna väikelinna nimega Vrbnik ning astuda läbi kohalikust veinikeldrist, mis on erilist tuntust kogunud tänu valgele veinile nimega Vrbnicka Žlahtina. Kuiva ja adriaatilisest värskusest pakatava veini tootmiseks kasutatud viinamarjad kasvavad ainult Krk’i saarel, kuid eksklusiivsusest hoolimata maksab pudel vaid 4-5€.

Vrbnik’us toodetakse ka auhinnatud vahuveini Valomet, mille tootmisprotsess on väga eriskummaline – pudelid saadetakse metallpuuris 30m sügavusele vee alla, kus neid umbes kaks aastat täiuslikes kääritamistingimustes hoitakse.

Valomet’i tootmisprotsess on maailmas ainulaadne. Lisaks vee all kääritamisele toodetakse seda eksklusiivset jooki vaid ühest viinamarjasordist ning sinna hulka ei lisata likööri, nagu vahuveinide tootmisel kombeks. Tulemuseks on suhkruta ja täiesti kuiv jook. Arusaadavalt pole Valomet aga odav, pudelitäie erakordsuse eest tuleb välja käia kakssada eurot.

This slideshow requires JavaScript.

GURMAANILE

Tulenevalt asukohast pakub Horvaatia köök rikkalikult mereande. Olenemata sellest, kas otsustad einestada turistidest kihavas linnakeskmes või peatud lõunasöögiks hoopis tillukeses saarekülas, võib menüüst alati leida kalmaare, krevette, merikarpe ja kõiksugu muid molluskeid, rääkimata meilegi tuttavatest kalaroogadest.

Üldjuhul jäävad roogade hinnad restoranides enam-vähem Eestiga samale tasemele. Mereannifänni hing rõõmustab eksootikat nähes: mõõkkalafilee, kaheksajalasalati, seepiarisotto jne hinnad on võrreldavad meie „suure mis-iganes-prae“ hinnaklassiga. Seega, eelistage eksootikat!

AUTOSPORTLASELE

KARDISÕIT Krk’i saarelt ning Rijeka’st leiab autospordihuviline kaks ägedat kardiklubi. Esimene neist, Karting Klub Krk, asub Krk’i vanalinnast vaid 3 kilomeetri kaugusel. Sõiduvahenditeks on neljataktiliste 200cc mootoritega Honda kardid, millega 300-meetrisel rajal kumme vilistada saab.

Teine kardikeskus asub Rijeka’s ning kannab nime Kartodrom Bura, mille 800-meetrine rada on laiem ning pakub ka suuremaid kiiruseid – kuni 65 km/h. Kardid on neljataktiliste 270cc mootoritega ning 13 minutit sõitu maksab umbes 12 eurot, seega üsna sarnane hind kui Eestis. Gruppidele pakutakse sama hinna eest soojendusringidest, kvalifikatsioonsõitudest ning finaalist koosnevat võistluspaketti.

RETROPATIJA Autohuviline võiks sättida oma külastuse ajale, kui Opatijas toimub üritus nimega RetrOpatija – tänavatel vurab klassikaliste autode paraad ning terve linn täitub muusikaga 60ndatest ja 70ndatest; restoranides saab nendele aegadele iseloomulikke roogasid ja päeva lõpetuseks korraldatakse ka teemakohaseid diskosid ja kokteiliõhtuid.

RENDIAUTOGA ON MUGAV

Et Rijekat ja Krk’i vabalt ja sõltumatult avastada, tasuks võtta rendiauto – suvehooajal jäävad hinnad 35€ kanti päevas. Kuigi mitte kõige odavamate killast, on see kahtlemata parem variant kui bussiga loksuda. Loomulikult leiab üpris lihtsalt ka turistipakette, kuid vaevalt, et kõik tore niiviisi nähtud saab…

AUTOGA MÄGEDESSE Kahtlemata võib kõige lõbusam olla neil, kes otsustavad mõne puhkusepäeva pühendada autoga matkamisele – Horvaatia mägiteed on käänulised ja üles-alla, kaldu siia-ja sinnapoole ehk teisisõnu –  puhas adrenaliin. Tooge siia mõni lustlik nelik-või tagaveoline ja ma ennustan, et te jäätegi mägedesse elama…

This slideshow requires JavaScript.

KOKKUVÕTTEKS

Horvaatia on lummav reisisihtkoht, kus looklevate teedega mägine maastik vaheldub viinamarjaistanduste ja valgete randadega. Suvine pea troopiline kliima peaks eestlasele hästi sobima, sest võimalusi lihtsalt peesitada ja ilma nautida on külluslikult.

Natuke puhkust on välja teeninud meist igaüks, kasvõi seepärast, et perearst  saaks sügise hakul tunnustavalt noogutada: “D-vitamiini tase veres on normis, nii hoida!” Kui aga tekib soov avastusretkele minna, siis ainuüksi minu nimetatud paigus on tegevust kolmeks-neljaks tiheda graafikuga päevaks.

Meelelahutust leidub kõigile, olgu huviks ajalugu, vein või hoopis tehnika. Mina isiklikult sooviks tagasi tulla juba autoga ning Krk’i saart korralikumalt avastada – iga teelt kõrvale kaldumisega avastasime uusi nurgataguseid pärleid, seega võtaks hea meelega terve nädala vaid ära eksimiseks.

KLÕPSA PILDIL, ET ALLKIRJA LUGEDA

Video: Sten Ottep /Fifty Visual. Pildid: Sten Ottep, Veli V. Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!