Häštäg #travellerring VLOGI: Väints on ikka veel Norras!

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Seikleja Väino Laisaar ehk Väints alustas 31. augustil Tallinnast Peugeot Travelleri bussiga teekonda ümber Euroopa. Seitse päeva hiljem on rataste all ikka veel Norra Saami teed. Kuidas seni on läinud, saab teada vlogi teisest osast.

5. septembri hilisõhtul kirjutab Väints Facebookis:”Jah, me oleme ikka veel Norras…ja umbes 1000 km on vast veel minna. Hetkel on auto suunatud Bergeni poole, et paunale ka väike sõõr peale joonistada.

Sõidetud seni 4144 km. Bussi keskmine kulu on mägistest oludest hoolimata ikka 6,5 l/100km. Ja mis siin salata – see bussielu on igavesti vägev!”

Vlogi esimeses osas on Väints pikali Travelleri tagaossa paigutatud “äius” ehk diivanil ja ei viitsi väga end isegi üles ajada – niivõrd mõnus on! Siiski võtab ta end kokku, teeb väikese hommikusöögi, vaatab üle trollid ja kohaliku eestlase ning asutab end taas optimistlikult teele. Millal Norra otsa saab, ei tea veel..

Travelleri inseneridele on Väintsil soovitus: tehke kaal, et näeks, kas ollakse plussis või positiivses miinuses. Kämperite navi aga rõõmustab meest võimalusega kasutada seda koos telfaga ka käed-vabad-süsteemis ning näha, kui mitu Facebooki sõpra vahepeal laikinud või kirjutanud on.

Vaata reaalajas, kuidas edenevad Traveller ja Väints siit kaardilt

Kõige tähtsam häštäg, mille järgi otsida uusi postitusi on #travellerring

SAAMID ON SAAMID!

Accelerista toimetus on rõõmus, et Väints on üks neist vähestest eestlastest, kes räägib nii Soome kui Norra saami aladel ikka saamidest ja Saamimaast. Eriti Soomes kipub põlisrahvas väänduma laplasteks, kes elavad Lapimaal. Lapimaalt on pärit vaid Jõuluvana (või oli ta hoopis Jaapanist!?).

Ise kutsuvad saamid ennast saam´ ja saamm´lja, sabme, sabmelaš. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist ka lappideks.

Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses „Germania“. Sarnaselt paljudele teistele põlisrahvastele on pärast Teist maailmasõda vana enesenimetuse kasutusele võtnud ka saamid.

Saamid nimetavad kõiki ümbritsevaid rahvaid aga vahet tegemata “sõnniklasteks” (ládelaš, vrd soome lanta ‘sõnnik’). Siit järeldub ka suur erinevus põhjarahvaste ja põllupidajate vahel.

Saamide asuala paikneb Fennoskandia põhjaosas, ulatudes poolkaarekujuliselt Dalarnast Rootsis piki Põhja-Jäämere rannikut üle Norra ja Soome kuni Koola poolsaare keskosani Venemaal.

Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 1500-2000 km pikk ja umbes 150-400 kilomeetrit lai. Pealinna Saamimaal ei ole.

Elamine nelja erineva riigi territooriumil on olnud saamide ühtsusele suur katsumus. Maailmas on vähe põlisrahvuseid, kes oleksid jagunenud nii mitme riigi vahel.

Saamide arvu kohta on käibel erinevaid andmeid, olenevalt kriteeriumidest, mille alusel rahvuslikku kuuluvust arvestatakse.

Soomes näiteks on alates 1962.aastast põhikriteeriumiks keel. Laplaseks arvatakse seal inimesed, kellel vähemalt üks (vana)vanem omandas esimese keelena saami keele või kes ise peavad saami keelt oma esimeseks keeleks.

Norras ja Rootsis on põhikriteeriumiks aga seotus põhjapõdrakasvatusega. Nendes riikides ei eristata kodakondsust rahvusest, seetõttu ei ole seal saamide arv üheselt määratav.

Erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami.

Loe saamide kohta rohkem Bioneerist

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.