2019. aasta Riigikogu valmistel on võimalus oma hääl anda 958 600 inimesel. Rohkem kui veerand valijatest ehk 266 044 inimest on oma elukohaks märkinud Tallinna. Neil, kelle andmed rahvastikuregistris puuduvad, on tagumine aeg oma olemasolust teada anda.
Alates 5. veebruarist saadab riik igale hääleõiguslikule inimesele valijakaardi, millel on info valimise aja ja koha kohta.
Tänavustel riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi 958 571. Nende seas on 77 881 alaliselt välisriikides elavat Eesti kodanikku, kelle valimisringkond on määratud.
VAID KOLMANDIK SÄÄSTAB PABERIT
Valijakaarte hakatakse saatma Eestis elavatele valijatele alates 5. veebruarist ning hiljemalt järgmise nädala alguses peaksid need olema valijatele kohale jõudnud. Välisriikides elavad valijad on valijakaardi juba saanud.
Tänavu saavad paberivaba valijakaardi oma e-postkasti 312 000 valijat, kellel on @eesti.ee e-posti aadress suunatud igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile.
Kaks kolmandikku hääleõiguslikest inimestest on jätkuvalt paberiusku ja saavad valijakaardi trükituna A5 paberile.
[pullquote]Eestis on vähem kui miljon hääleõiguslikku kodanikku. Neist 77 881 elab alaliselt välisriigis[/pullquote]
„Nii nagu ka eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal, on kõik ühel aadressil elavad valijad kantud ühele valijakaardile,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
„Seega kui ühes majapidamises elab näiteks neli valijat, siis võib olla ka nii, et kahele neist tuleb posti teel üks valijakaart ja kaks saavad valijakaardi elektroonselt oma e-posti aadressile,“ lisas Pungas.
Oma valijakaardi andmeid on võimalik vaadata ka riigiportaalis eesti.ee. Valijakaarti ei ole vaja valima minnes kaasa võtta.
REGISTRID KORDA
Kuna paberil valijakaart saadetakse kõigile rahvastikuregistri andmetel ühel aadressil elavatele valijatele ühine, võib juhtuda et valijakaardile on kantud ka inimesi, kes enam sel aadressil ei ela (näiteks endised üürnikud).
Sellisel juhul on võimalik ruumi omanikul pöörduda valla- või linnavalitsuse poole ja taotleda nende inimeste aadressi muutmist.
Maakondade kaupa on kõige rohkem valijaid Harjumaal (372 618 valijat, sh Tallinnas 266 044), Tartumaal (109 445, sh Tartu linnas 66 816), Pärnumaal (66 289) ja Ida-Virumaal (56 671).
Kõige vähem on hääleõiguslikke kodanikke Hiiumaal (8024) ja Läänemaal (15 620). Seda, kus oma häält anda saab, võib mugavalt vaadata rahvastikuregistrist. Sisesta kodukoha aadress ja näed lähimat hääletamisruumi.
Eestis elavatele valijatele määrati valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis olid rahvastikuregistris 1. veebruari seisuga.
Kui inimesel üldse puuduvad elukoha andmed rahvastikuregistris ja teda ei olegi valijate nimekirjas, ei ole võimalik hääletusel osaleda.
Et oma hääl siiski anda, tuleb oma elukoht kiiresti kohaliku omavalitsuse poole pöördudes registreerida. Seda on võimalik teha ka riigiportaalis eesti.ee.
Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 21. veebruaril ja eelhääletamine kõikides jaoskondades 25. veebruaril.
Allikas: Siseministeerium. Kaanepilt: valimised.ee
