blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Kuidas ära tunda “sõidugeenita” inimest ja vältida ebaadekvaatse juhi autorooli pääsemist?5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Juunist alates tuleb autojuhikandidaadil teha riiklikku teooriaeksamit uutel alustel: igale küsimusele on ainult üks õige vastus ja analüüsima peab reaalseid olukordi liikluses. Ehkki eksam tundub lihtsam, võib läbikukkujaid olla ikkagi palju, kuna nõutakse päris elust arusaamist. Kuidas aga tunda ära “sõidugeenita” inimest ja teda autorooli mitte lasta?

Alates 3. juunist muudab Maanteeamet riikliku teooriaeksami ülesehitust. Kui varem võis olla ühel küsimusel mitu õiget vastust, siis nüüd on igal küsimusel ainult üks õige vastus.

Seda, milline uus eksam välja näeb, ning kas see on eelmisega võrreldes kergem või hoopiski raskem, sest nõuab päriseluga kursis olemist, saab omal nahal proovida siin. 32-aastase juhistaažiga spordiajakirjanik Peep Pahv tegi igatahes läbi ja jagab oma kogemusi.

Just päriselu-olukordade peas läbimängimine võib kogenematule juhile saada saatustlikuks ning ta eksamil läbi kukutada. Kui teooria läbimata, sõidueksamile ei lasta.

Kolmandik kukkus eksamil läbi

Uurisin Maanteeameti eksamiosakonna juhatajalt Tarmo Vanamõisalt, milline on senine riigieksamite tulem: mis vanuses inimesed eksamitele registreeruvad ning kui paljud neist testi esimesel korral puhtalt läbivad?

Maanteeamet ei tee statistikat selle kohta, mis vanuses inimesed esmakordselt eksamitele tulevad, aga üks huvitav suundumus siiski on: “Kasvav trend on, et eksamitele tulevad 50+ inimesed, eriti naisterahvad,” sõnab Tarmo Vanamõisa.

Kasvab ka automaatkastiga autoga tehtavate sõidueksamite hulk: viimase kolme aasta jooksul on eksamite arv tõusnud kahesajalt seitsmesajani ja selle eelistajate hulk kasvab järjest.

2018. aastal lahendati Maanteeametis teooriaeksamit 34 329 korral ja tehti sõidueksamit 36 084 korral. Esimese korraga sai teooriaeksamilt läbi 67% eksaminandidest, sõidueksamil 58% juhikandidaatidest.

Ehk teisisõnu: kolmandik ei teinud ära teooriat ning veidi alla poole ei osanud sõita. Eksameid sooritatakse kõige paremini Haapsalus, Tartus, Jõgeval, Viljandis, Võrus.

Pekkis vasakpööre ja märkamatu punane tuli

“Teooriaeksamil oli kõige rohkem eksimusi liiklusmärkidega seotud küsimustes ning peatumise ja parkimise temaatikas,” tõdeb Vanamõisa.

(Siinkohal tahaks öelda, et me teame seda, sest ümber vaadates näeb lugematul arvul oskamatuid parkijaid ja suvalises kohas suvaliselt peatujaid…)

Kuidas on lugu aga sõidueksamiga? Kõige rohkem sekkub eksamineerija juhtimisse, kui juhikandidaat üritab sooritada vasakpööret ja ei anna teed eesõigust omavale sõidukile.

“Lisaks sõidetakse tihti punase fooritule alt läbi ega anta teed jalakäijale,” ütleb Vanamõisa. Kas tulevane juht ei tule selle pealegi, et pööret sooritades tuleb vaadata foorituld ja märgata endast nõrgemaid, jalakäijaid ja rattureid !?

Maanteeameti mullune statistika on julm: jalakäijatega juhtus 12 õnnetust, milles hukkus 12 jalakäijat. Asulas juhtus 13 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neist 7 meie suuremates linnades. Autojuhid ei pea jalgsi käijaid ega ka rattureid miski…

Teooriaeksam 30 ja sõidueksam 75 minutit

Autojuhi kandidaadil on aega oma teoreetiliste teadmiste laitmatuks demonstreerimiseks 30 minutit: kuigi B- kategooria eksami sisu muutub juunist alates veidi, jääb kehtima vana süsteem, kus 30le küsimusele on aega vastata 30 minutit.

Riikliku sõidueksami kestvus on kuni 75 minutit, millest sõit moodustab 45 minutit. Sooritatakse 3 harjutust, millest parkimine on kohustuslik.

Kuidas ära tunda “sõidugeenita” inimest?

Meie olematu liikluskultuuri ja liiga pika laibarea juures räägivad spetsialistid kiiruse laastavast mõjust: +10 on norm linnaliikluses, maanteel vajub jalg veel sügavamalt põrandasse.

Kas kihutamine ongi Kõikide Avariide Ema või tuleks põhjust otsida ka erinevatest sõiduoskustest? Vaatame statistikat: kolmandik kukub teoorias läbi, ligi pooled põruvad sõidueksamil.

Riiklik sõidueksam on tegelikult päris leebe, lubatud on mõnigi kummastav eksimus – näiteks keerulisematel manööverdamistel mitmekordne edasi-tagasi nökerdamine jm.

Siit ka küsimus: kes tunneb ära “sõidugeenita” inimese ja võtab vastutuse teda mitte kunagi rooli lubada? Ju ta siis, kui agab robotautode aeg, seal kõige tähtsamal istmel oma instinkte välja elada saab… aga seni pole vaja, et veel üks ohtlike olukordade tekitaja meie liiklust mõjutaks.

Ekspert paneb esmase vastutuse autojuhikandidaadi enda õlule: “Mõelge, kas teil on juhtimisõigust vaja. Kui vastate küsimusele jah, siis õppima peate ise,” ütleb Tarmo Vanamõisa.

“Kool, õpetaja ja juhendaja aitavad teid. Sõitke nii palju kui võimalik nii koolis kui ka juhendajaga. Eksamile tulge alles siis, kui olete veendunud, et sooritate sõidueksami esimese korraga. Proovima ei ole mõtet tulla, sest nii raiskate raha ja teiste aega,” viibutab ta mütsiga lööjate suunal sõrme.

Lahendust sellele, kuidas märgata tulevasi liiklusdebiilikuid, ei ole ka kogenud liiklusasjatundjal. “Otseselt ma sellele küsimusele vastata ei oska. Aga vähemalt autokoolis võiksid õpetajad märgata, kui inimesel üldse ei ole sõidukijuhi geeni,” soovitab Vanamõisa juhendajatel ka silmad-kõrvad lahti hoida.

Leebed soovitused lihtsalt ei tööta

“Sõidugeenita” inimeste roolist eemalhoidmine on seega üpris võimatu missioon. Sest kes ütleb, et ta tõesti ei sobi?

Mõni autojuhikandidaat ei jäta jonni ning saab kolmeteistkümnendal korral teooriaeksamilt ikkagi läbi. Ja ka sõidueksamiga on pärast mitmeid ponnistusi võimalik ühele poole saada.

Sest kui on vaja autoga sõita – ja Eestis tekib see vajadus üsna pea pärast Tallinna linna piiri – siis igal juhul tuleb eksam sooritada, et juhiluba saada.

Ja kui ei saa, siis on lahenduseks ju mopeedauto, mille roolis istumiseks praegu juhtimisõigust 18+ ei nõuta. Kuuldavasti see lollus muudetakse järgmise määrusega siiski ära. Mäletate seda Narva rallimeest!?

Omaette teema on kogenud autojuhtide roolikeeramisest loobumine siis, kui ollakse veel tipus ehk kui kõrv kuuleb ja silm seletab ja mõistus ka funksib. Ühiskond vananeb ning liikluspilt sellega koos.

Kes võtaks otsida lahenduse eakate autojuhtide transpordivajaduse lahendamisele nii, et memmed-taadid ei peaks enam ise rooli istuma?

Jutt “lähedaste hoolest” on hambutu: kui tal on vaja sõita, siis ta sõidab. Ja ühel päeval teeb avarii. Ja nüüd vaatame uuesti statistikat: riiklikku sõidueksamit tuleb järjest enam tegema 50+ vanuses inimesi. Asi kisub põnevaks.

“Sõidugeenita” inimeseks sünnitakse või muututakse elu jooksul. Ideaalmaailmas käib selle geenita geeniga kaasas ka määratlus “igavesti juhtimisõiguseta ja roolita”. Aga või seda ideaalmaailma olemas on…

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com