blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Segadusseajav liiklusülesanne nr.11: peatumine punase tulega ja tee andmise kohustus9 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Möödunud nädalal küsisime teie käest, kus täpselt peab autojuht peatuma kui fooris põleb punane tuli ning kellele peab andma teed? Oluline oli tähele panna stoppjoont. Vastus sellele küsimusele pidanuks olema imelihtne.

Liiklusseaduses on see olukord üheselt selgitatud: kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.

Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Palju foore tähendab palju segadust

Seekordne segadusseajav liiklusülesanne on inspireeritud Vabaduse puiesteest Tallinnas, kus on ohtralt valgusfoore kogu tee pikkuses. Valisime oma ülesande aluseks reguleeritud ülekäiguraja, mille vahetus läheduses on ka reguleerimata ristmik.

Osa ristmikke ja ülekäiguradasid Vabaduse puiesteel on konstrueeritud selliselt, et foor ning stoppjoon on enne ristmikku, osa selliselt, et ülekäigurada ja foor on alles pärast ristmikku, aga stoppjoon enne ristmikku.

Probleem, mis viimatikirjeldatud fooride asetusega tekib, on ehk üks jaburamatest kogu meie segadusseajava liiklusülesande jooksva hooaja jooksul – juhid ei tea või ei märka õiget kohta, kus keelava fooritule korral peatuma peab.

Kaasneva probleemina ignoreeritakse keelavat foorituld ja sooritatakse parempööre peateelt kõrvaltänavasse ilma stoppjoone taga peatumata.

Teine kaasnev probleem on see, et juhid unustavad vahetevahel parempöördel anda teed kergliiklejatele, kes piki Vabaduse puiesteed liiguvad.

On veel kolmaski stoppjoonte ja fooridega seotud probleem – mõnes kohas tohib kõrvalteelt peateele pööret sooritav juht pärast jalakäijatele tee andmist sõitu jätkata, kuid mõnel reguleeritud ülekäigurajal peab ta ootama foori lubavat tuld.

Käitumine sõltub lihtsustatult öeldes üksnes stoppjoone asukohast. Kogu selle liiklusülesande mõte on see, et peatu peateel liigeldes õiges kohas ja lase ka teistel liigelda.

Keelava fooritule korral peatumine

Keelava fooritule korral tuleb reeglina peatuda stoppjoone juures. Kui ristmik on konstrueeritud selliselt, et stoppjoon on enne ristmikku, siis tulebki just seal peatuda. Stoppjoon tähistab seda kohta, kus foori ees peatuma peab. Enamikel ristmikel või reguleeritud ülekäiguradadel on stoppjoon foori juures ning segadust ei teki.

Kuid seda suurem on harjumuse jõud ja segadus, kui foori ja stoppjoone ning seda tähistava stoppjoonemärgi vahel on pikem distants. Just nagu Vabaduse puiesteel. Siin aitab palju kaasa seegi, et juhid ei pööra piisavalt tähelepanu enda ümber toimuvale.

Eriti tipptunni ajal on juhid pahatihti oma mõtetes. Teades, et nad liiklevad peateel, jälgitakse ainult enda ees toimuvat ning ees olevaid fooritulesid.

Peateega lõikuv kõrvaltee võib nii märkamata jääda, eriti kui sõidetakse võõral teel ning kui tee on ühetaoliste piirdeaedadega palistatud nagu Vabaduse puiestee.

Vaba ristmik, sujuvam liiklus

Selle ülesande lisasime paketti eelkõige seetõttu, et ikka ja jälle leidub liiklejaid, kes sellises liikluskorralduses “ära eksivad” ja alles foori ees peatuvad. Liiklus muutub sujuvamaks, kui peateel liikujad jätavad ristmiku vabaks.

Praktikas tähendab see, et nad jäävad kõrvalteelt peateele pöörata soovijatele või peateed ületada soovivatele juhtidele lihtsalt risti ette ja kõrvalteelt peateele liituja peab ootama järgmist fooritsüklit, mis peatee autodevoolu katkestaks.

Pöörde tegemine kõrvalteelt peateele on tihedas liikluses turvaline ja võimalik siis, kui peateel liikujad peatuvad. Parim võimalus on alati lõikuva tee punase fooritule ees peatunud autode nina eest vajalik pööre sooritada. See toimib ainult sellisel juhul, kui peateel liiklejad õiges kohas peatuvad.

Kuna foori punane tsükkel peateel ei ole üleliia pikk, siis peavad kõrvalteelt tulijad nobedalt tegutsema. Iga viivitus ja takistus kulutab manöövriks kasutada olevat aega.

Kui nüüd leidub mõni juht, kes stoppjoont ei märka või sellest ei hooli ja punase fooritule kiuste oma pööret sooritab kõrvalteele, tekitab see kõrvalteel paiknevas juhis ebakindlust ja segadust – kas peatee liiklus ikka on peatunud või mitte.

Samasugust efekti tekitavad juhid, kes stoppjoone ees peatumise viimasele hetkele jätavad ja järsult pidurdavad – kõrvalteelt tulija ei saa olla kindel, kas lähenev sõiduk peatub või mitte.

Ilmselt paljudele üllatusena on ka liiklusseaduses tee andmise kavatsusest märku andmise teemaline paragrahv: juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust.

Kohus eelneva tõlgendusega ei nõustu

Kaardid lõi segamini juhtum 2005 aastal, kui kohus andis õiguse eksami sooritajale, kes oli sooritanud meie ülesandes näidatava pöörde vasakule foori keelava tulega. Määravaks sai asjaolu, et foor ei reguleerinud kogu ristmikku vaid ainult ülekäigurada.

Ka meie poolt käsitletud ristmikel on fooriga reguleeritud üksnes ülekäigurada ja mitte kogu ristmik, mis on vahetult enne ülekäigurada.

Kuigi kohtu tõlgendus annab erandi ja tekitab seeläbi segadust, on seadus kirjutatud nii, et mõnel ristmikul on juriidiliselt korrektne sooritada pööre enne reguleeritud ülekäigurada ka keelava fooritulega.

Juhtum leidis aset Tartus, Riia mnt ja Filosoofi tänava ristmikul, kus asub reguleeritud ülekäigurada nagu ka meie ülesandes Vabaduse puiesteel Tallinnas. Tähtis on see, et tegemist ei ole reguleeritud ristmikuga.

Kui tegemist on reguleeritud ülekäigurajaga, siis keelab foorituli vaid ülekäigurajale sõitmise ja kohustab peatuma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Kui aga juht ei soovi sõita ülekäigurajale, ei ole liiklusnõuetes ka vastavat sätet, mis pööret keelaks.

Toonases vaidluses leiti, et takistusteta ja sujuva liikluse tagamise huvides on igati õigustatud, et sellistel juhtudel sooritatakse pööre nö keelava tule ajal.

Sellise manöövriga ei ohustata teisi liiklejaid, paljudel juhtudel on selline vasakpööre ka ainuvõimalik, kuna teatud liikluse tiheduse korral ei ole muul viisil võimalik vasakpööret sooritada ning sellega tekitatakse oht.

Meie liiklusülesanne lähtub aga sellest, mis on kõige turvalisem käitumine ning julgustame juhte käituma ühetaoliselt. Igasugused erandid tekitavad segadust. Kahtlemata on kõige selgem ja turvalisem lähenemine see, et kui kusagil fooris põleb keelav tuli, siis tuleb stoppjoone juures peatuda. Kahjuks aga kehtib õiguses põhimõte, et mis pole sõnaselgelt keelatud, on lubatud.

Kohtulahend omab tähtsust küll sellest aspektist, et keelava tulega reguleeritud ülekäigurajale eelnevale teele pöörde sooritanud juhti ei saa selle eest karistada. Ta võib seda teha, sest seadust on võimalik tõlgendada kahte moodi.

Kuid juht peab enne keelava tulega stoppjoone ületamist veenduma, et tegemist on tõesti ainult reguleeritud ülekäigurajaga ja foorid ei reguleeri kogu ristmikku. Kõik juhid seda tõlgendust ei tea ning võib arvata, et paljudes tekitab keelatud fooritulega stoppjoone ületamine palju segadust ja hämmingut.

Isegi kui erandit teatakse, satutakse segadusse ka palju lihtsamates olukordades ja ei saa eeldada, et iga juht oskab ära tunda, mida fooriga täpselt reguleeritakse. Seega on mõistlik stoppjoone juures korraks peatuda, et vältida hilisemaid segadusi.

Kõrvalteelt tulijal silmad lahti

Ka kõrvalteelt peateele pööraja peab stoppjooni jälgima. Oluline on ka see, et juhid, kes meie ülesande aluseks oleval ristmikul kõrvalteelt välja pööravad, ei pea juhinduma foorituledest kui stoppjoon on enne ristmikku – jalakäijale teed peavad nad muidugi andma, kuid rohelise tule süttimist ootama ei pea.

Harv ei ole ka vastupidine olukord – viisakad peateel liiklejad jäävad tihtipeale seisma enne ristmikku, isegi kui stoppjoon on pärast ristmikku. Nii käitutakse just selleks, et kõrvalteelt või näiteks parklast tulijatele võimalus jätta pööret sooritada.

Selline olukord on näiteks Paldiski maanteel, Loomaaia juures suunaga kesklinnast Haabersti ringi suunass. Seal on fooriga reguleeritud ülekäigurada ja stoppjoon on vahetult foori ees.

Enne stoppjoont on aga parkla väljasõit. Väga tihti peatuvad peateel liikuvad juhid paar autopikkust enne stoppjoont – nii tekib autoesinduse parklast väljujatel võimalus turvaliselt peateele manööverdada.

Konks on aga selles, et kõik need, kes parklast välja tulevad, peavad sellegipoolest valgusfoori tuledest juhinduma – stoppjoon on nende jaoks pärast pööret, vahetult foori ees.

Peateele sõitja peab arvestama veel ka sellega, et kui tema ees on liiklusmärk “anna teed,” peab igal juhul veenduma, et ta ei takista peateel liikujat. Seda isegi juhul kui peateel liikuja õiges kohas ei peatu!

Kokkuvõtvalt

Oluline on alati jälgida kõiki märke ning teekattemärgistust juba enne ristmikku ja üldiselt teada, millised reeglid sõidetaval teel kehtivad.

Kui juhid sõidavad keelava fooritulega üle stoppjoone foorini, on nad ühest küljest sõitnud ristmikule keelava fooritulega ja võivad trahvi saada.

Kuid teisest küljest on siis tegemist kõige ehedama mühaklikkusega, sest vales kohas peatumisega võivad nad panna kõrvalteelt tulijatele kinni võimaluse turvaliselt peateele pöörata või seda ületada.

Kui teekattemärgistus on kulunud, siis on foori taga peatumise koht märgistatud valge märgiga, kuhu kirjutatud stopp – stoppjoonemärgiga. Stoppjoon on reguleeritud ristmikel ja ülekäiguradadel see infokild, mis näitab, kus on õige peatuda.

Ristmike kinni sõitmine ei ole probleem ainult Vabaduse puiesteel. Eriti tipptundide ummikutes on üsna tavapärane, et juhid ei oska arvestada fooritsüklitega ning lõikuva liiklusega – liiga tihti näeb seda, et oma sõidueesõigust taga ajades sõidetakse ristmikele välja ka siis, kui ei ole kindlust, kas ristmikku õnnestub fooritsükli jooksul ületada.

Juriidiliselt võttes võib lubava fooritulega ristmikule välja sõitnud juht ristmiku küll ületada ka juhul kui vahepeal on süttinud keelav foorituli, aga liiklussujuvusele see küll kuidagi kaasa ei aita. Pigem vastupidi – ise ei saa sõita, aga teistel ei lase ka sõita.

“Segaduseajav liiklusülesanne” on Accelerista ja Forte ühisprojekt, mida rahastab Maanteeamet ja toetab Toyota ning mille keskmes on mõni keeruline ristmik või liiklussituatsioon, millega Eesti liiklejad tüüpiliselt kokku puutuvad.

Tosina nädala jooksul ilmub neljapäeviti Fortes valikuvariantidega liiklusülesanne, millele on õiget vastust aega anda täpselt nädal.

Ülesandele järgneval neljapäeval saab avalikuks video, kus Accelerista ajakirjanikud Maarja ja Veli teevad päriselus läbi nii vale kui õige lahenduse ning Maanteeameti ekspert omakorda teeb puust ja punaseks kuidas keerulisi olukordi lahendada.

Lisaks videole ilmub liikluspraktik Uku Tampere sulest põhjalik artikkel, mis võtab kokku pakutud vastused ning selgitab, miks ühe või teise (ka kirjutamata) reegli jälgimine on liiklusturvalisuse ja  – kultuuri seisukohalt vajalik.

Peatoimetaja: Uku Tampere. Ekspert: Riho Tänak (Maanteeamet). Produtsent: Veli V. Rajasaar. Režissöör: Kadriann Kibus. Juhtoperaator ja monteerija: Sten Ottep/Fifty Visual. Eksperimendi viib läbi Maarja Kupits.

Kaanepilt: Forte

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com