Möödunud aastal lepitati 202 liikluskindlustuse vaidlust, 80 lõppes edutult

Pinterest LinkedIn Tumblr +
LKFi ja EKsL juures tegutsevad lepitajad suutsid eelmisel aastal  lepitada 202 kindlustusvaidlust, 80 juhtumi puhul osapooled kokkuleppele ei saanudki.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures tegutsevad lepitajad lahendasid eelmisel aastal 202 kindlustusvaidlust kokkuleppega ja 80 lepitust lõppes edutult.

75 protsenti liikluskindlustuse vaidlustest lõppes osapoolte kokkuleppega. Ülejäänud lepitustest 68 protsenti said osapooli rahuldava lahenduse.

EKsL-i ja LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul kinnitab kõrge kokkuleppele jõudmise protsent, et lepitajaid on vaja ning nende töö kannab vilja.

„Lepitus on mugav viis kindlustusvaidluste lahendamiseks nii kindlustusandjatele kui nende klientidele, sest võrreldes kohtumenetlusega on lepitus kiire ja odav. Kliendile on see tasuta,“ ütles Potsepp.

Enim lepitusi oli mullu liikluskindlustuse vaidlustes, järgnesid kodukindlustuse, sõidukikindlustuse ja reisikindlustuse vaidlused.

Kõige tavapärased vaidlused käivad sõiduki hinna üle: omanik tahab suuremat kompensatsiooni, ja kindlustus püüab leida seost tegeliku turuolukorraga.

Samuti vaieldakse, kes vastutab kahju tekkimise eest ning kas kindlustusjuhtum oli lepingut sõlmides juba ette teada või mitte. Näiteks ei kehti reisitõrke kindlustus siis, kui leping sõlmitakse peale haigestumist.

Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi poolt tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Mõlemas lepitusorganis tegutseb 11 erapooletut lepitajat, kes püüavad vaidlejaid aidata leida osapooli rahuldav ning õiglane lahendus.

Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega. Edasine vaidlemine ja kokkuleppe täitmine on kohustuslik.

Kui osapooled lepitusettepanekuga ei nõustu, saavad nad pöörduda kohtusse. Lepitusmenetluse on mõistlik, sellega ei kaasne lepitustasu, õigusabikulu ega riigilõivu.

Nagu arvata, on lepitajatel tulnud kõige rohkem lahendada vaidlusi liiklus- ja kaskokindlustuse teemadel. Lepitajatel tuleb iga juhtumi puhul olukorda põhjalikult vaagida. BTA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonnajuht Jevgeni Maksin toob näite:

„Näiteks oli juhtum, kus kaks sõidukit sisenesid eri teid pidi ringteele üheaegselt ja põrkasid seal kokku. Otsustasime algselt hüvitada kahju sõidukijuhile, kes suure kiirusega sõitis ringteele, sest vasakult poolt sõidukeid ei lähenenud.”

Hüvitisest ilmajäänu sellega nõus ei olnud, sest teine sõidukijuht ei pannud teda tähele. Lepitajatel tuli lahendus leida: “Ringteele sisenedes tuleb aeglustada sõidukiirust ning veenduda terve ringi ulatuses, nii vasakult kui paremalt poolt, et tee on vaba. Saavutasime kokkuleppe, et õnnetuses oli mõlema sõiduki juhil oma osa ja vastavalt hüvitasime kahju, vastavalt,“ kirjeldas Maksin tulemuseni jõudmist. 

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.