PĂŒhapĂ€ev, 5. veebruar 2023
Maanteeamet tutvustas 2018. aastat kokkuvÔtvat aastaraamatut. Muuhulgas selgub, et mullu lisandus Eestis kolm kilomeetrit riigiteid. Kruusateede osakaal jÀrjest langeb ning jÀÀteedest vÔime praeguse ilmastikuga ilmselt unistama jÀÀdagi.

Eesti riigiteede pikkus seisuga 01.01.2019 on 16 608 km, millele lisandub sÔltuvalt ilmastikust kuni 87,6 km ajutisi jÀÀteid.

Riigiteedest on Euroopa teedevĂ”rgu maanteid kokku 953 km ja TEN-T* teid kokku 1294 km. Riigiteedest on 1609 km (9,7%) pĂ”himaanteid, 2405 km (14,5%) tugimaanteid, 12 480 km (75,1%) kĂ”rvalmaanteid ja muid riigiteid ning 114 km (0,7%) ĂŒhendusteid.

Riigiteede ĂŒldpikkus suurenes möödunud aastaga kolm kilomeetrit. Kasv tulenes valdavalt olemasolevate teede rekonstrueerimisega kaasnenud uute ĂŒhendusteede ja rampide teeregistrisse kandmisest.

Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2019 on 11 958 km ehk 72% ja kruusateede pikkus 4650 km ehk 28% riigiteede kogupikkusest.

Tihedalt riigiteid

Riigiteede tihedus Eestis on 366 km territooriumi 1000 kmÂČ kohta ja kogu registreeritud teedevĂ”rgu tihedus on 1289 km territooriumi 1000 kmÂČ kohta.

Riigiteedel on 1012 silda kogupikkusega 25 170 m, nendest kaks puitsilda kogupikkusega 30 m. Riigiteede andmebaas asub aadressil teeregister.ee ja on kÔigile vabalt kÀttesaadav.

Tolmuteid jÀÀb vÀhemaks

Möödunud aastal said teekatte alla 78 km teedest. Peamiselt ehitati kruusateedele tolmuvaba kate. Nende jaoks, kes meelsasti mĂ”nikord autoga “tolmutamas” kĂ€ivad, muutus elu just 78 kilomeetri vĂ”rra igavamaks.

Nende jaoks, kes kruusatee ÀÀres elavad, on tegu tĂ€nuvÀÀrse sammuga: ĂŒlespaiskuv teetolm on aastaringne probleem. Tolm tungib elamutesse ja katab aiamaad.

Kuna Eesti autostub, on tolmuteedel liiklustihedus mĂ€rkimisvÀÀrselt suurem kui aastakĂŒmneid tagasi. Tuleb midagi ette vĂ”tta.

Seal, kus tolmuvaba katteni veel pole jÔutud, tehakse tolmutÔrjet. 2017. aastal tegi maanteeamet tolmutÔrjet umbes 1000 kilomeetril, 2018. aastal juba 1500 kilomeetril.

TÔrjet tehakse kÔikidel kruusateedel, kus sÔidab ööpÀevas rohkem kui 90 autot. Lisaks tÔrjutakse tolmu seal, kus see on elanike seisukohalt hÀdavajalik.

Suured muudatused liiklejate jaoks

Liiklejate jaoks kĂ”ige suurem muudatus liikluskorralduses toimus Tallinna–PĂ€rnu–Ikla maanteel, kus töötavad muutuva teabega liiklusmĂ€rgid.

TĂ€nu neile mĂ€rkidele saab liiklejaid vastavalt ilmale ja teeoludele hoiatada libeduse eest ning operatiivselt muuta kiiruseid. Suurim ĂŒllatus paljude liiklejate jaoks on olnud kiiruse 110 km/h lubamine talvel valgel ajal. 

Huvitav ja veidi hirmutavgi fakt: Maanteeamet maksab iga aasta ligi 700 000 eurot tÀnavavalgustuslampide elektrienergia eest. Tasapisi vahetatakse lambid kokkuhoidlike leedide vastu.

* TEN-T tee on Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee (ehitusseadustikus ĂŒleeuroopalise teedevĂ”rgu tee)

Kruusateede paratamatusest loe pikemalt siit

Aastaraamatu leiab tÀismahus siit

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.