blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Uku Tampere: muidugi te kiunute, sest muudetud liiklusseadus toob rikkujatele tuska9 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Novembris saatis MKM kooskõlastusringile Liiklusseaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõust leiab kokku üle saja muudatuse, nii mõnigi neist on enam kui üllatav. Kiunuvad need, kellele uus võimalik seadus kõige rohkem valu teeb – liiklusrikkujad. Uku Tampere* hakkab eelnõud lugejatele tükkhaaval kommenteerima.

Novembris võttis Riigikogu menetlusse mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtu eelnõu ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumidesse ja huvirühmadele kooskõlastamiseks Liiklusseaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Kooskõlastusringile läinud eelnõuga korrastatakse termineid, täpsustatakse sõnastust, lihtsustatakse paljut ning luuakse ka üht-teist uut. Mitte kõik uus liiklusseaduses ei ole autohuvilistele meelepärane, küll aga võib see omanike suhtumisse tuua päris suure muutuse.

Eestis liikleb sadu autosid, millel DPF ja EGR süsteemid on “omade jõududega” üle käidud. Näiteks hakkab eelnõu vastu võtmisel selliste autode omanikel kiire – kähku auto korda või …

Seaduse kehtima hakkamisest on veel vara rääkida, tõenäoliselt see Riigikogu XIII koosseisule lugemiseks ei jõua ning vastu võetakse kõige varem 2019. aasta suvel, kuid esmane pilk eelnõule ja selle seletuskirjale näitab, et mitmes kohas liigutakse meeldivas suunas.

Kihutamine kontrolli alla

Praegu kehtiv Liiklusseadus ei luba liiklusjärelevalves kasutada mobiilseid järelevalvekaamerad, uue eelnõuga saavad need olema lubatud. Piirkiiruse ületamine on üks peamisi liiklusrikkumisi ja oluline põhjus, miks juhtuvad rasked liiklusõnnetused.

Kõik teavad, et statsionaarsed kiiruskaamerad ja kiirust mõõtvad politseinikud on pigem ajutise mõjuga. Neisse suhtutakse kui “ohtu,” mille möödumisel endises taktis jätkatakse.

Kohati näib, et Eesti inimene muudab oma käitumist üksnes siis, kui rahakott pigistama hakkab. Seega peab nende rahakoti kallale minema.

Mujal maailmas on portatiivsed kiiruskaamerad usinas kasutuses ja tänu üllatusmomendile on nad ka tõhusad liiklejate gaasijala ohjeldamisel – kui juht ei tea, millise nurga taga pildistamisteenust pakutakse, liikleb ta alalhoidlikumalt.

Tõsi, Eesti on Waze’i-kuningriik ning kohta muutva kaamera asukoht tekib sinna kaasliiklejatele hoiatuseks tõenäoliselt minutitega.

Aga siiski, kihutamine tuleb kontrolli alla saada ja see on kindlasti üks võimalusi, mida proovima peab. Kui Liiklusseaduse muudatused jõustuvad, siis saab võimalikuks meilgi liikuvaid kaameraid kasutada.

Juhiluba – jah, palun mitu!

Igaüks, kes on teinud A-kategooria juhilube, on seni kehtinud süsteemi mõttes kirunud. Loomulikult on A kategooria mootorrattakoolituse läbimine kasulik ning seda kohustust eelnõuga õnneks ei kõrvaldata.

Kuid küsimusi tekkivast lisandväärtusest ja vajadusest tõusetus just nendel juhtidel, kes juba aastaid omavad näiteks B kategooria juhilube ja osalevad igapäevaselt liikluses – miks peab kogenud autojuht pärast koolitust sooritama nii teooria kui sõidueksami?

Eriti kui järjekorrad sõidueksamile on sedavõrd pikad, et koolis omandatu jõuab enne eksamile minekut äragi ununeda. Kui üldse vaba eksamiaja leiab.

Eelnõuga lihtsustatakse B-kategooria juhiloa omanikele A1-alamkategooria mootorrattaga sõitmise õiguse omandamist tingimusel, et läbitakse autokoolis kursus, mille käigus omandatakse A1-kategooria mootorrattaga ohutud sõiduvõtted.

Erinevalt kehtivast korrast ei pea B-kategooria juhiloa omanik enam sooritama A1-kategooria mootorrattaga sõitmiseks Maanteeametis liiklusteooria- ja sõidueksamit. Tähele tuleb panna seda, et lihtsustatud kord toimib ainult A1 kategooria lubade jaoks.

Sellesse kategooriasse kuulub mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta.

Tõsi ta on, et enamik päris mootorrattaid tahaks päris A-kategooria juhilube, mille jaoks peab ka muudatuste jõustumisel ikkagi kogu tralli läbi tegema. Aga alguseks on hea ikka!

BE kategooria tahaks täiendamist

Nüüd võiks LS muutmisega veelgi kaugemale minna. Miks ei võiks BE kategooria juhilubade põhimõtteid muuta samamoodi?

Kas õige on päris ilma kontrollita juhtimisõiguse andmine, seda peab arutama. Miks mitte luua ka “lihtsustatud eksami” või “kiireksami” võimalus, kui soovite?

Praegu peavad aastaid liikluses osalenud juhid suuremate kärude sikutamiseks BE kategooria load hankima. Täna on see suur kulu ja tüütus ning seetõttu vurab meie teedel kümneid raskeid haagiseid vedavaid juhte, kes de jure on kurjategijad – lubadeta juhid.

Sellegi mure võiks lahendada koolitustega. Kui autokool leiab, et nende õpilane on piisavalt pädev sõiduauto haakes suuremat käru turvaliselt liigutama, võiks lihtsustatud korras juhiloa omistada ka neile. Sarnaselt sellele, kuidas A1 kategooria mootorratta lube saab. Ja järgmiseks siis võtta ette “päris” A-kategooria.

DPF filtrite ja katalüsaatorite eemaldamine

Paljude säästumeistrite elu muutub keerulisemaks. Eestis on levinud praktika, et ummistunud EGR süsteem, DPF filter ning isegi katalüsaator võetakse auto küljest lihtsalt ära. Uus eelnõu tahab need keelata.

Filtrite ja katalüsaatorite eemaldamise põhjuseid peab otsima rahakotist. Kõik nimetatud on kallid süsteemid remontida ning lisaks on nad vales ja hooletus kasutuses ka rikkealtid.

Igal juhul on need vidinad vanemate autode omanike jaoks paras peavalu, sest EGR klapid jäävad kinni, DPF filtrid ummistuvad ära ja uus osa koos vahetusega võib maksta rohkem, kui auto ise väärt on. Riknenud osa aga tähendab mittetöötavat autot.

Seepärast otsustavad paljud autoomanikud EGR klapid kinni panna ja DPFid hoopis küljest võtta ning ilma edasi sõita. Vastava teenuse pakkujaid on Eestisse siginenud nagu seeni pärast vihma.

Need toovad küll odavama hinnaga sõiduki tagasi teedele, aga sel moel modifitseeritud autod kostitavad edaspidi kaasliiklejaid tahmalondiga.

Eelnõuga muudetakse ka keskkonnakaitsesätteid ja keelatakse sõiduki modifitseerimine viisil, mis muudab selle keskkonnaohtlikuks.

See ongi ehk üks enim pahameelt tekitavatest muudatustest selles eelnõus. Rohelise maailmavaatega ja puhast linnaõhku armastavad inimesed on kindlasti rõõmsad, sest autod vastavad nende seadmetega (reeglina) ka keskkonnanõuetele.

Vastasleeri moodustavad aga odavama remondiga pääsenud autoomanikud, kelle auto võtab boonusena pärast modifikatsioone vähem kütust, liigub paremini edasi ja ei ähvarda sellega, et kallis detail uuesti ära rikneda võib. Huvitav, kummas leeris on rohkem inimesi?

Samasse kategooriasse liigitub ka muudatus, mis lisab Maanteeametile võimalused kustutada sõiduk ajutiselt registrist, kui sõiduki tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus on kehtetuks tunnistatud.

Sõiduk kustutatakse ajutiselt registrist ka juhul, kui Maanteeamet on teinud kindlaks, et sõiduk ei vasta kehtivatele või sõiduki registreerimise ajal kehtinud nõuetele. Näiteks, kui sõiduk on omavoliliselt ümber ehitatud nii, et see ei vasta enam kehtivatele nõuetele või selle sõiduki registreerimise ajal kehtinud nõuetele.

Maanteeamet kustutab sõiduki sellisel juhul ajutiselt registrist 30 päeva möödumisel mittevastavuse tuvastamisest juhul, kui sõiduki omanik ei ole selle aja jooksul sõidukit nõuetega kooskõlla viinud.

Teisisõnu, kui näiteks tehnoülevaatuse käigus leitakse, et autolt on ebaseaduslikult välja juuritud DPF või manipuleeritud EGR süsteemi, siis on omanikul 30 päeva aega see korda teha.

Ajutiselt registrist kustutatud olekusse jääb sõiduk kuni nõuetele vastavuse tuvastamiseni. Eriti lihtsalt öeldult: ilma DPFita ja katalüsaatorita, samuti kinni pandud EGR süsteemiga autodel pole ülevaatusele asja ning need võidakse ajutiselt registrist kustutada. Kustutatud sõidukit ei tohi liikluses kasutada, isegi mitte korraks.

Hunnik paberit jääb olemata

Paber on e-Eesti häbiplekk ja liikluse ning sõidukite vallas on seda rohkelt. Maanteeamet on siin küll tubli olnud ning sõiduki omanikuvahetuse saab enamasti sooritada kodust diivanilt. Ka teenindusbüroosse ei pea enam kohvriga pabereid kaasa tassima. Väga tervitatav!

Nüüd muudetakse veel mitmete tunnistuste ja tõendite andmise ja kaasaskandmise nõudeid. Näiteks loobutakse mootorsõidukijuhi juhendaja ning õpetaja tunnistuse väljastamisest ning edaspidi tõendatakse nende õiguste olemasolu ainult liiklusregistri andmetega. Loobutakse ka algaja juhi tunnusmärgi kasutamisest.

Samuti võimaldab seadus edaspidi piiratud juhtimisõigust tõendada liiklusregistri andmetega ning füüsilise piiratud juhtimisõigusega juhiloa väljastamisest loobutakse. Eestis liiklemisel muudetakse vabatahtlikuks sõiduki registreerimistunnistuse väljastamine.

Autohuvilistele veel tuska

Positiivsena on eelnõusse lisatud võimalus kasutada pukseerimisel abivahendina pukseerimishaagist ehk kõnekeeli “konna.”

Tulenevalt sellest, et BE kategooria lube paljudel ei ole, on pukseerimishaagis kujunenud autohuviliste seas populaarseks abivahendiks erinevate romude ja projektide liigutamisel

Euroopa Liidu liikmesriigid käsitlevad sellise abivahendiga pukseerimist erinevalt. Näiteks Soome ei nõua registreerimist. Saksamaal ja Austrias aga on sellise abivahendiga sõiduki vedamist käsitletud kui haagisega vedu, mille korral peab haagis olema kindlustatud ja registreeritud.

Eestis on pukseerimise abivahendit valdavalt käsitletud haagisena ning enamjaolt on pukseerimishaagised liiklusregistris registreeritud. Mis veel ei ole, need tuleb registreerida.

Kuna osa pukseeritava sõiduki massist kantakse üle pukseerimishaagise teljele, siis täiendatakse LS selliselt, et edaspidi peab jälgima ka pukseerimishaagise teljekoormust. Teisisõnu, ka pukseerimishaagiseid on võimalik üle koormata ja seda peab jälgima hakkama.

Siin tuleb tänada kõiki neid osavpukseerijaid, kes kainet mõistust koju jättes igasuguseid asju pukseerimise nime alla liigutanud on.

Liiga suured, liiga rasked, lubatud mõõtmeid ületavad ning utiliseerimisele sent võlgu … asjad … võivad olla ohtlikud, siin pole midagi vaielda.

Õnneks jääb pärast muudatusi kehtima see, et pukseerimishaagisega pukseeritavat sõidukit ei pea registreerima, sest pukseerimishaagis ise peab olema nõuetekohaselt registreeritud. Ja sellisel juhul on pukseeritav sõiduk käsitletav veosena.

Anarhia õuealal võiks lõppeda

Sõidukite parkimise korras tehakse kaks sisulist muudatust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on õuealal lubatud parkida ka kõnniteel ning pole öeldud, milline on piisav ruum, mille sõiduki parkinud juht peab jalakäijale jätma.

Kuna praktika näitab, et õuealadel kehtib parkimisanarhia ning autojuhid ei taha jalakäijatega arvestada, rakendatakse muudatuse kohaselt õuealal kõnniteel parkijatele üldist kõnniteel parkimise nõuet, mille kohaselt peab kõnniteel jalakäijatele jääma vabaks 1,5-meetrine laiune osa.

Ikka ja jälle seesama teema, et ebaviisakate tegelaste pärast peame kannatama üha keerulisemaks ja pikemaks muutuvate seaduste pärast ning elu pisiasjadega mõistuse abiga hakkama saavatelt võetakse hüve ära. Sest mõni teine ei saa sellega hakkama.

Igatahes on LS muudatusega õigusselguse tagamiseks toodud eraldi välja õuealal kõnniteel parkimise tingimused, mis oleksid sarnased üldiste kõnniteel parkimise tingimustega.

Ühtlasi on juurde lisatud nõue, et kõnniteel tohib parkida üksnes juhul, kui sõiduteel parkimine ei ole võimalik ehk sõiduteel parkides jäädaks takistama jalakäijaid või muudetaks võimatuks teiste sõidukite liiklemine.

Teine muudatus puudutab õuealal parkimise regulatsiooni väljaspool tähistatud parklat. Kehtiva seaduse kohaselt on kohustus parkida tähistatud parklas.

Nõudeid laiendatakse selliselt, et parkida võib igal juhul ka sõiduteel (st väljaspool tähistatud parklat) kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust nagu see on liikluses hetkel väljakujunenud praktika.

Stay tuned!

Siin tõmbame eelnõu mämmutamisele lihtsalt tuimalt joone vahele, sest kes see jaksab nii pikalt lugeda! Eelnõuga ei jõudnud sel korral veel isegi mitte poole peale, igasugust põnevat kraami jäi välja siit kokkuvõttest ning toredaid ja vähem toredaid uudiseid leidub mitmeid. Jätkame edaspidi, stay tuned!

Kuula ka ERR uudistelõiku samal teemal

*Uku Tampere on hariduselt jurist ja tema fookus on liiklusteemadel

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com