blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

Kiiruseületamiste statistika: kõige sirgem on juhi jalg kella 16 ja 19 vahel4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Möödunud aastal saatis PPA välja üle saja tuhande kiiruskaamerate trahviteate. Statistika põhjal ületati enim kiirust 70 ja 50 km/h piirangualas, kõige sirgem oli juhtide jalg kella 16 ja 19 vahel õhtul. Kihutajate elu teevad lähitulevikus keerulisemaks asukohta vahetavad kiiruskaamerad.

2018. aastal saatis PPA 113 120 trahviteadet kiiruskaamerate poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamiste kohta. Seda on 5646 hoiatustrahvi võrra vähem kui 2017. aastal.

Pea viiendik trahviteadetest edastati välismaa registreerimismärkidega sõidukitele. Enim trahve määrati juulis ja augustis.

Kiiruskaamerad ei erista ühte autot teisest – kui kiirust on lubatust rohkem, tehake ilupilt. Möödunud aastal jäi alarmsõidukite kiiruseületamisi kiiruskaameratele silma rohkem kui 5300 korral.

Trahv läheb politsei-, kiirabi- või päästeameti suunas teele vaid juhul kui tegu pole tööülesannetega seotud alarmsõiduga.

2017. aasta septembrist kehtib alarmsõidukite kiiruseületamiste menetlemisel lihtsustatud kord: PPA liiklusmenetlusteenistuse saadetud ülevaade kiiruseületamisest kontrollitakse kas päästeametis, kiirabis või PPA-s (sõltuvalt, kelle alarmsõidukiga oli tegu) ning kui selgub, et kiirustati asja pärast, trahvi ei järgne.

KUUS LEMMIKKOHTA

PPA liiklusmenetlusteenistuse vanem Toomas Kaarepere ütleb, et valdav osa rikkumisi pannakse toime kohtades, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 või 70 km/h. Ta toob välja kuus kohta, kus kõige enam kiiruserikkujaid kaamerale silma jäävad:

· Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Are alevikus (kaks kaamerat 50 km/h alas) ja Libatses (kiirust mõõdetakse 70 km/h alas ühest postist mõlemas suunas).

· Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Puhu ristmik (kiirust mõõdetakse 50 km/h alas ühest postist mõlemas suunas) ja Kose (50 km/h ala).

· Tallinn-Narva maanteel Rannu küla (kiirust mõõdetakse 70 km/h alas ühest postist mõlemas suunas).

· Tallinna lähiümbruses Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teel Murastes (kaks kaamerat 50 km/h alas)

· Tallinn-Paldiski maanteel Hüürus (kaks kaamerat 50 km/h alas) ja Kiia külas (kiirust mõõdetakse 70 km/h alas ühest postist mõlemas suunas).

· Tallinnas Kristiine ristmikul

Statistika põhjal on võimalik öelda ka seda, millal kiiruseületamine tõenäoliselt aset leiab: kõige rohkem rikutakse seadust ajavahemikul kella 16st 19ni õhtul.

Samas on kiiruskaamerasse jäänute hoiatustrahvid üsna väikesed – kõige enam väljastatakse neid summas 9-18 eurot. Kas see kedagi ka mõtlema paneb? Lisaks ei jää kaamera ees kiiruseületamisest kuskile “märki maha” ehk inglise härrasmeeste kombel makstakse trahv vaikselt ära ja minnakse… autoga edasi.

“Kiiruskaamerad asuvad liiklusohtlikesse kohtadesse eesmärgiga hoida ära suurest kiirusest tingitud raskete tagajärgedega õnnetusi,” selgitab Toomas Kaarepere.

“Mõõtekabiinidega pikemaajaliselt kaetud lõikudel väheneb nii rikkumiste arv kui ka keskmised kiirused,” näeb ta kiiruskaameratest reaalset kasu.

Kokku on Eesti teedel kasutusel 67 mõõtekabiini ja -posti. Neist neljas – Puhu, Kiia, Libatse ja Rannu postis – mõõdetakse kiirust mõlemas suunas.

MOODSAD MOBIILSED KIIRUSKAAMERAD

2016. aastal viis Maanteeamet läbi pilootprojekti, mille käigus mobiilset kiiruskaamerat testis. Prooviaeg oli edukas ning riik otsustas uudsesse süsteemi investeerida. Esimesed moodsad teisaldatavad kaamerad on PPA käsutusse just jõudnud.

“PPA sai veebruari alguses kätte kaheksa mobiilset kiiruskaamerat ning need jagatakse nelja prefektuuri vahel. Esmalt läbivad ametnikud vajalikud koolitused ja seejärel alustame testperioodiga,” sõnab PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Nagu nimetus ütleb, saab kaamerate asukohta vastavalt vajadusele muuta: “Mõõtmispaiga valikul võtame aluseks liiklusohtlikuimad kohad, kus juhtub enim õnnetusi, ning paigad, kus politseinikud ei saa kiirust mõõta,” selgitab Tikerpe.

Esialgu on kaamera töö planeeritud koos politseiametnikega, kes saavad samal ajal tegeleda täiendavalt liiklusjärelevalvega ja liikluse rahustamisega.

Teisaldatavate kiiruskaamerate juurde paigaldatakse automaatkontrolli märk, mis annab liiklejatele teada, et piirkonnas on kiiruskaamera.

Eestis kasutusele võetavad muudetava asukohaga kiiruskaamerad ei jäta raske jalaga juhtidele just palju võimalusi rikkumise faktist kõrvale hiilida – need võtavad kiirusi alates 20 km/h ja kuni 250 km/h-ni ning on ilmastikukindlad, taludes nii suvekuumust kui ka -30 kraadist pakast.

Kaameraga saab kiirust mõõta statiivilt ja seisvast sõidukist, valges ja pimedas. Auto registrimärk ning juhi nägu on võimalik tuvastada ja üles pildistada ka kõrvuti sõiduradadel.

TALVEL KIHUTAMINE ON KURJAST

ACCELERISTA KOMM Päris huvitav on, milliseks kujuneb uute kiiruskaamerate statistika. Kas tulevikus oleks mõeldav süsteeme arendada edasi sinnamaale, et need suudaksid tuvastada ja üles pildistada ka nuhvlinahistajaid?

Elu läheks päris põnevaks, ja võimalik et ka paremaks, sest nutijoobes juhtide taskust laekuvate summadega saaks ilmselt mõnegi eelarveaugu lilleliseks lappida.

Allikas: PPA. Kaanepilt: Maanteeamet

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com