Kevadel alustati Raasikul 3,52 km pikkuse valgustatud kergliiklustee ehitamist. Kohalikud on mures – valminud teelõik alevikus on sulgenud mitme majapidamise väljapääsud koduõuest. Absurdne olukord saab küll lahenduse ja vanainimesed liikuma, ent kas ehitusvigu saanuks juba eos vältida?

Tallinna külje all asuv Raasiku vald on üks kiiremini arenevaid piirkondi, kuhu peredega hea meelega elama tullakse. Põhjuseks on linna lähedus, hea transpordiühendus – sh saab Arukülast ja Raasikult rongiga Tallinna paarikümne minutiga, aktiivne kultuuri- ja spordielu.

Uus 3,52 km pikkune valgustatud kergliiklustee Raasikul, mis jookseb Jägala maantee ja Raasiku Elektri vahel, on kohalike jaoks suure lisandväärtusega, võimaldades kiiresti jalgrattaga või jalgsi liikuda ning sportida.

Kergliiklustee projekteeris ViaVelo, ehitab KV Infra ning Raasiku vallavalitsuse poolelt esindab tellijat haldus- ja arenguosakonna juhataja Aare Ets.

Ehi­tust toe­tab Et­te­võt­lu­se Aren­da­mi­se Sih­ta­su­tus „Kes­kus­te ja ta­ga­maa va­he­lis­te ühen­dus­te aren­da­mi­se toe­ta­mi­ne” meet­mest. Toe­tu­se sum­ma on 668 001,76 eu­rot, val­la oma­fi­nant­see­ring 117 882,67 eu­rot.

Kõik oleks päikeseline, kui poleks paari väikest probleemi, mis elanike meeli ärevil hoiavad – kõigepealt võeti Tehase tee kõrval maatükil maha metsatukk, et ladustada sinna mulda. Mingil põhjusel jäi kommunikatsioon kesiseks, ja vallavalitsusel tuli selgitusi anda, miks puid raiutakse. Asi sai korda, Raasikul on nüüd Sepa park.

KINNIMÜÜRITUD VANAKESED

Raasiku elanik, lennuentusiast ning kauaaegne Raasiku valla volikogu esimees (uues koosseisus oma volikogu liikmestaatuse peatanud) Ants Kivimäe aga pole kergliiklustee ehituse edenemisega sugugi rahul:

“Tee on üle kivide ja kändude valmimas. Ma ei hakka meelde tuletama kevadist metsatuka maha võtmist põhjendusega, et vajatakse mulla ladustamise kohta. Selle eest on meil nüüd ilus Sepa park.”

“Mulle teeb muret hoopis Tallinna mnt. 13 sissepääs ja muidugi ka väljapääs. Seal elavad kaks üle 80-aastast inimest, kes liiguvad päris vaevaliselt. Hetkel on jalgvärava kasutamine võimatu. Aste tänavale on ligi 60 cm,” kirjutab Kivimäe sotsiaalmeedias.

“Ka suured autoväravad on suhteliselt kasutud. Killustikust on tehtud mahasõit laiusega 2 meetrit, väravate laius aga on kolm meetrit. Mil moel saaks sealt sisse sõita puuveomasin või tuletõrje? Ka elektrikilp on maetud killustikku, nii et avamine on võimatu.”

EHITAJA VASTAB LAKOONILISELT

Veiko Viks, KV Infra juhatuse liige annab Accelerista küsimustele lakoonilised vastused: “Ehitaja teostab projektset lahendust ega ehita suvaliselt kergliiklusteed aedade järgi! Projekt on Tellija poolt. Eilsel (5.11) koosolekul sai antud värav lahenduse ja tõstetakse nii, et see on avatav.”

TELLIJA OTSIB LAHENDUST

Raasiku valla haldus- ja arendusjuht Aare Ets, kes on Viksi mainitud “Tellija” tõdeb, et asju saaks ajada mõistuspärasemalt. Lisaks kõnealusele krundile on “kinni müüritud” veel paar majapidamist. Ets kutsus kiiresti kokku koosoleku, et probleem saaks lahenduse:

“Vaatasime esmaspäeval (5.11) kõikide asjaosalistega need 3-4 krundile pääsu üle. Ehitaja sai minu arvates aru, mida on vaja teha. Homme (täna, 7.11) on koosolek mh koos projekteerijaga. Püüme lahendused leida.”

“Aga tõsi ta on, et kui kõnniteed projekteerid, siis mõistlikum on teha see sõiduteega barlanksis, ühel kõrgusel, mitte kruntide järgi lainetades. Sest need probleemsed kohad on eranditult need, kus krunt jääb teest 20-30-50 cm allapoole,” lisab Ets.

Ettepanekule, teha aste, vastab Ets, et see ei ole nende konkreetsete elanike vanust arvesse võttes kuigi hea lahendus.

“Ehk kusagil saab selle astmega lahendada, aga mitte nende vanainimeste juures. Seal ja 1-2 kohas veel tuleb väravat nihutada ja teha auto sissesõidutee laugelt ja mõne meetri ulatuses,” võtab Aare Ets teema omalt poolt kokku.

AGA… MÕISTUS… EI!?

Ajakirjanik, kes on ju ka üks täiesti tavaline kodanik, vaatab seda trianglit ja memmede-taatide müürimist pealt ning imestab, kas keegi teab, mis on mõistus…või kuhu jäi silmanägemine?

Kui professionaalne ehitaja ehitab, siis võiks ta näpuga projekti peal järje vedamise kõrval hinnata ka kohalikke olusid ning takistuste ilmnemisel tellijaga läbi rääkida.

Miks seda ei tehtud, ei tea. Eesti moodi kergliiklustee ehitamise tulemus ei ole mitte lihtsalt need 3-4 õue, kus tuleb väravaid tõsta ja astmeid treida ega ka mitte lisakulu (keegi peab praagi ümbertegemise kinni maksma) vaid laiem teadmine, et inimeste ja elukeskkonna heaoluks loodud projekte võibki “üle lasta”.

Eks hoiame selgi lool silma peal, sest kergteede võrgustiku arendamine on võtmetähtsusega meie kõigi terve – olemise ja liikuvuse parandamise seisukohalt.

Tekst: Ylle Tampere. Pildid: Ants Kivimäe

Jaga

AVALDA ARVAMUST!