blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Eesti, merehädaliste maa: juulis sattus merel õnnetustesse 88 inimest3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Eesti veekogudel oli päästjatel juulis kõva õngitsemine: abi vajas ligi 200 inimest. Varasemast rohkem teatati PPA merevalvekeskusele veespordivahendite ja purjealustega hätta sattunud inimestest. Merehädaliste arv keris juulis rekordilise 88ni. Uppus üks inimene. Suurimaks probleemiks on jätkuvalt veesõidukite tehnilised rikked ja rumal käitumine vee peal.

Juulikuu suveilmadega sagenesid teated veespordivahendite ja purjealustega hätta sattunud inimestest. Taolisi väljakutseid saabus PPA Merevalvekeskusele 27.

Politsei- ja Piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla tuletab meelde, et veele sportima minnes ei tohi unustada ohutus- või päästevesti, samuti on tähtis end nähtavaks teha:

„Teatavasti on paljud märgülikonnad tumedat värvi ning näiteks aerulaual võib inimene hämaras jääda teistele liiklejatele täiesti märkamatuks. Kindlasti soovitame veespordivahenditega hämaras või pimedal ajal üldse mitte liigelda. Vee peal saab ennast paremini nähtavaks teha mõne erksavärvilise detaili lisamisega.“

Samuti kutsub Kohtla üles algajaid oma võimeid tõsiselt hindama ja arvestama ilmastikuoludega. „Kogenenud veesportlastel tasub algajatele rohkem tähelepanu pöörata ning vajadusel reeglitest ja ohutusest rääkida või näpunäiteid jagada. Kindlasti anda ka nõu, kust saada professionaalselt juhendamist,“ ütles Kohtla. „Veeturvalisus on meie kõigi kätes – vee peal tuleb alati käituda vastutustundlikult ja mõistlikult.“

Kokku laekus Politsei- ja Piirivalveameti Merevalvekeskusele 85 teadet mere ja piiriveekogude juhtumitest. Juulikuu jooksul vajas abi 197 inimest, kellest päästeti 149, ise pääses 47 inimest, üks inimene uppus.

Üle poole juulikuu juhtumitest moodustasid tehnilised rikked ja mereabijuhtumid. Madalikule sõideti juulis seitsmel korral, punasest raketist teatati kokku viiel korral, kolmel juhul oli tegemist „inimene üle parda“ situatsiooniga.

Välisriikide veesõidukitest andsid Eesti merepäästjatele enim tööd Soome lipu all sõitnud alused, mis sattusid hätta 12 korral, viis juhtumit olid seotud Rootsi lipu all seilanutega. Väliskülalistest vajasid abi veel Hollandi, Läti, Malta, Vene ja Marshalli saarte lipu all sõitnud veesõidukid.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on merevalvekeskus lahendanud 199 juhtumit. Möödunud aastal oli neid samal perioodil 155. Samas on vähenenud merel ja piiriveekogudel abi vajanute arv. Möödunud aastal sattus seitsme kuuga hätta 440 inimest, sel aastal on vastav arv 402.

MÕNI NÄIDE JUULIKUU ÕNNETUSJUHTUMITEST

4. juulil kella 6 ajal helistas Narva kordonisse isik, kes teatas, et tema paat läks Narva veehoidlal ümber ja uppus. Õnnetuse hetkel viibis paadis kaks inimest. Õnneks nägi juhtunut pealt mööda sõitnud paadi omanik, kes võttis hätta sattunud oma veesõidukile. Kannatanud toimetati kaldale, arstiabi nad ei vajanud.

26. juulil kella 13.05 ajal teatas Politsei- ja Piirivalveameti laev Valve, et neile teatati Mändjala lähistel liialt kaugele merele kandunud veesportlasest. Merevalvekeskus suunas piirkonda laeva operatiivpaadi, mis jõudis surfarini 20 minutiga – sportlane kinnitas, et temaga on kõik korras ning saab ise tagasi kaldale.

26. juulil kell 16.15 teatas Häädemeeste vallas Krapi telkimisalal olnud isik Merevalvekeskusele, et märkas merel triivivat täispuhutavat madratsit, millel teataja arvates oli ka inimene. Sündmusele reageerisid nii Politsei- ja Piirivalveameti kui Päästeameti ressursid. Kella 16.55 ajal leiti merelt täispuhutav draakon, mis oli tuule mõjul kaldalt lahti merele pääsenud. Inimesed abi ei vajanud.

Allikas ja meedia: PPA

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com