Isejuhtiv buss Tallinna kesklinnas on selleks korraks möödanik. 26. augustil tegid kaks esimest bussikest oma viimased sõidud, et pilootprojekti järel sõidutee trammidele tagasi anda. Kokku läbiti kuu ajaga 1300 kilomeetrit, vedades 22 tööpäeva jooksul Mere puiestee – Kultuurikatla marsruudil ligi 5500 huvilist.
Isejuhtivate busside eksperimendi puhul on oluline näha puude taga metsa. Küsimus pole üksnes uute tehnoloogiate tutvustamises vaid linnaplaneerimise paradigma muutuses. Linnastumisega kaasneb rida väljakutseid, neist olulisim linnakeskkonna inimsõbralikkus: praegu oleme oma mõtetega piltlikult kiviajas kinni, samal ajal kui tehnoloogia liigub känguruhüpetega tuleviku suunas.
Mõtteviisi muutus saab alguse rohujuure tasandil: mida rohkem inimesi saab isikliku kogemuse uute tehnoloogiatega, isejuhtivate busside, autojagamise, elektrisõidukitega jne. seda enam oskavad nad linnaplaneerijatelt, teedeehitajatelt, arhitektidelt nõuda lahendusi, mis tagavad elamisväärse elukeskkonna.
Seega kaks olulisemat kogemust, mille andsid kaks pisikest isejuhtivat bussikest Tallinna tänavatel viiele ja poolele tuhandele inimesele on: heitmevaba ja juhivaba sõit on reaalsus ning isejuhtivate sõidukite saabumine linnapilti tähendab (lähi)tulevikus võimalust, loobuda isikliku auto kasutamisest, asendades selle odavama ja mõistlikuma transpordiga. Küsimus on, millal see “parem ja puhtam elu” näiteks Tallinnas juhtub?
„Isejuhtiv tehnoloogia ei ole tänaseks enam kaugelt futuristlik unistus ning usun, et bussiga sõitnutele oli see põnev kogemus näha ilma rooli ja pedaalideta sõidukit. Mõistagi on see tehnoloogia hetkel veel lapsekingades, ent erisus paljude teiste arenevate tehnoloogiatega on see, et masin- ja süvaõppel põhinev tehisintellekt on väga kiire õppimisvõimega. Iga Tallinnas sõidetud kilomeeter muutis bussi osavamaks, turvalisemaks ja kiiremaks,“ sõnas riigikantselei digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats.
Busse opereerinud AS Milremi ekspordijuht Gert D. Hankewitzi sõnul pakkusid isejuhtivad bussid nii linlastele kui ka turistidele märkimisväärset huvi.
„Bussiesitlejad-operaatorid täheldasid reisijate suurt huvi busside tehnoloogia vastu ning viisid kõik huvilised busside võimekusega kurssi. Kuna busside trass ristus ka kahes kohas tavaliiklusega, hoolitsesid operaatorid selle eest, et nii reisijatel bussis, jalakäijatel kui ka autojuhtidel oleks võimalikult turvaline ja mugav liigelda. Üks viis selle tagamiseks oli bussi täisvõimekusest väiksem kiirus, mis võimaldas teiste liiklejate manöövritele kiirelt reageerida,” kommenteeris Hankewitz. “Kõike kogetut võetakse kindlasti arvesse, et busse veelgi targemaks muuta,” lisas ta.
Bussitootja Easymile’i projektijuht Karim Benizeri jäi pilootprojekti ja selle käigus õpituga väga rahule. „Kuigi busside trass oli keeruline, saime kohaliku projektitiimiga koostöös kõik ettevalmistustööd ja ka jooksvad muudatused kiirelt ning efektiivselt ellu viia. Ka operaatoritega jäime rahule, esitlejad olid proaktiivsed, uudishimulikud ja õppisid kiirelt kasutama nende jaoks täiesti uut sorti liikumisvahendit. Eesti paistab olevat hea koht, kus meie tehnoloogiat ka edaspidi katsetada,“ võttis Benizeri kogemuse kokku.
„Projekti käigus on meiega ühendust võtnud väga paljud huvilised nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kõik sooviga kas oma kogemusi jagada või ise reaalselt isejuhtivaid busse testima hakata. Konstruktiivne koostöö erinevate ametkondade, bussifirma, operaatori ja kõigi toetajatega on meid julgustanud seda kogemust ka teistele soovitama,“ jäi projekti juhtinud Eesti ELi nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur isejuhtivate busside Eestisse toomise kogemusega rahule.
Kui alguses sõitsid bussid ka bussitootja Easymile’ile uudse lahendusena kahekesi koos, ilmnes opereerimise käigus vajadus seda muuta. Seetõttu liikusid kuu teisel poolel bussid ükshaaval ning nö üksteisele vastu, möödudes teineteisest trassi keskosal.
Kahes kohas puutus buss kokku ka tavaliiklusega ning nende liitumiskohtade reguleerimine oli suureks väljakutseks nii trasside ettevalmistamisel kui ka tegelikul opereerimisel.
Isejuhtivate väikebusside pilootprojekt sai teoks Eesti ELi nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia arengu ja selle mõju tutvustamine laiemale avalikkusele. Isejuhtivate sõidukite näol on tegemist tulevikutehnoloogiaga, mis toob lähikümnenditel kaasa põhjalikud muutused kogu liikluskeskkonnas.
Kuigi eesistumise raames toimunud pilootprojekt on praeguseks lõppenud, saab juba lähiajal oodata sellele järge. Järgmisel suvel saab väikebusse näha ilmselt Pärnu tänavatel, samuti on isejuhtivate tehnoloogia teemalised arendused käimas TTÜs.
Pilootprojekt oli võimalik tänu paljude osapoolte heale koostööle – projekti vedas riigikantselei, EasyMile’i bussid aitas Prantsusmaalt kohale tuua DSV, opereerimise eest vastutas Milrem ja projekti aitasid rahastada Tallink, Guardtime ja Microsoft.
Äärmiselt oluline oli ka ametkondadevaheline koostöö – busside liikumistrassi valiku ja ettevalmistamise eest vastutas Tallinna transpordiamet koos Tallinna kommunaalametiga, busside tänavale lubamiseks vajalikud ettevalmistused toimusid koostöös maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Allikas: EU2017EE. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
