blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Abipolitseinikud said seadusega rohkem õigusi, aga neid võiks olla palju rohkem3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Tänu seadusemuudatusele on abipolitseinikel rohkem õigusi, mis avaliku ruumi kaitsmisel kasuks tulevad. Palusime kommentaari siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhatajalt Veiko Kommusaarelt. Muuhulgas ütleb ta, et abikäed on alati oodatud.

1. augustist rakendusid abipolitseiniku seaduse muudatused, mis on praktilist laadi ja on tingitud vajadusest ühtlustada abipolitseinike ja politseinike õiguslike võimalusi tegutseda koos.

Abipolitseiniku seadus sätestab abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala, eesmärgiga kaasata neid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalisuse tagamiseks. Abipolitseinik osaleb vabatahtlikult vabast ajast politsei tegevuses, seaduses sätestatud alustel ja korras.

Seadusemuudatusega saavad abipolitseinikud rohkem vajalikke õigusi avaliku ruumi kaitsmiseks – näiteks Häirekeskuse kaamerapiltide vaatamine, narkootilise aine tarbimise kontrollimine indikaatorvahendiga, maa-ala suhtes viibimiskeelu rakendamine jms.

Lisaks väheneb abipolitseinike värbamisega seotud bürokraatia – näiteks ei pea ametisse astumiseks enam tooma eraldi fotot ja tervisetõendit, vaid kasutatakse juba registris olevat kehtivat, jms.

Eestis on abipolitseinikke 1080. Möödunud aastal oli ning nende panus kogukonna kaitsesse 96 000 tundi. Liiklus on üks valdkondi, kus abipolitseinikel on alati käed tööd täis:

“Liiklusjärelevalve toimingutes osalemine, näiteks kiiruse mõõtmine, kõik puhuvad operatsioonides, joobe kontrollimisel jne. on abipolitseinike ülesannete hulgas,” selgitab Veiko Kommusaar.

Abipolitseinike võiks olla kaks korda rohkem

„Uuringud näitavad, et inimeste kaasalöömise tahe on Eestis kasvanud ja üks võimalus kogukonna heaolusse panustamiseks on kahtlemata abipolitseiniku roll,” räägib Kommusaar.

Vabatahtlike kasvuga muutub efektiivsemaks ka panus ennetus- ja piirkonnatöösse. Paljud abipolitseinikud on suundunudki Sisekaitseakadeemiasse õppima, et seejärel politseinikuna tööle asuda.

Ent uusi abipolitseinikke on pea alati vaja. Kindlat numbrit, palju neid puudu on, Kommusaar ei ütle: “Number ei ole eesmärk omaette. Inimestel on soovi kaasa lüüa, viimased uuringud näitavad, et kuni 100 000 kaaluvad vabatahtlikus töös osalemist, nii abipolitseiniku, vabatahtliku päästjana nii maal kui merel või mõnes muus vabatahtlikus tegevuses,” selgitab ta.

“Suund on sinnapoole, et tulevikus võiks olla abipolitseinikke kaks korda rohkem. Ning igaüks, kes on saanud koolitust või osalenud abipolitseiniku töös, oskab ohte paremini silmas pidada ja õigel ajal ka sõbrale öelda, et nii pole õige. Turvalisust on seeläbi oluliselt rohkem,” lisab Kommusaar.

Mida abipolitseinikud teevad?

Võimalused on väga avarad. Enamasti toimetavad abipolitseinikud avalikku korda tagades, patrullides ja/või enda kogukonnas väljakutseid lahendades. See on selle töö nähtavam osa.

Samuti nii lüüakse kaasa ennetustöödes, piirivalvamisel, piirkonnapolitseiniku abistamisel, tööl kogukonnas jms.

Nüüd kohe on võimalik kaasa lüüa ka linnatänava pildi jälgimisel – abipolitseinike kotkasilmasid saab edaspidi kasutada Häirekeskuses kaamerapildi vaatamisel/jälgimisel.

Milliseid soodustusi “abikad” saavad?

“Vabast tahtest aega panustavate inimeste motivaator pole üldjuhul soodustused,” tõdeb Veiko Kommusaar. “Eestis turvalisemaks tegemisel on ikka soov eelkõige ka ise käsi külge panna ja üht-teist ära teha.”

Aga et vabatahtliku tööga kaasnevad kulud, siis neid hüvitatakse: näiteks side- ja tervisekontrolli kulu kuulub sellesse kategooriasse.

“Peame väga tähtsaks ühtekuuluvustunde hoidmist. Nüüdseks on meil välja kujunenud terve pakett erinevaid motivatsioonimehhanisme: aasta vabatahtliku nimetamine, kutsemeisterlikkuse võistluste korraldamine,  PPA üritustel osalemine jne.” lisab korrakaitse- ja kriminaalosakonna juhataja.

Kuidas abipolitseinikuks kandideerida?

Arutusele võtmise eelduseks on inimese sooviavaldus ja hea tahe panustada. Seejärel tuleks üle vaadata lingi all ning seaduses toodud punktid. 

Abipolitseinikuks saamise eeldus on läbida esimese astme õpe, mille kestvus on vähemalt 40 tundi. Väljaõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.

Õpe viiakse läbi töövälisel ajal, kas nädalavahetustel või nädala sees õhtustel aegadel. Õppe läbinud saavad õiguse osaleda politsei tegevuses koos politseiametnikuga.

Kaanepilt: FB Abipolitseinik

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com