blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

27 uppunut, 19 tules hukkunut ja hulk vigastatuid: elu on ilmselgelt odav2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Tänavu seitsme kuuga on 27 inimest uppunud ja 19 tules oma otsa leidnud, vigastatute arv on veelgi suurem. Enamasti lähevad Looja karja keskealised mehed, põhjuseks alkohol ja voodis suitsetamine. Miks inimestele elu kallis ei ole? Sellele küsimusele vastust ei ole.

Seitsme kuuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, neist 8 juulis. Võrreldes aastatagusega on meeste osakaal uppunute seas veelgi suurenenud.

Kui 2018. aasta esimesel seitsmel kuul uppunutest oli mehi 88%, siis 2019. aastal on uppunutest suisa 92,6% meesterahvad. Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat.

Päästeameti veeohutuskampaania seadis fookusesse just nimelt vanemad inimesed, sest eelmisel aastal kasvas uppumissurmades hüppeliselt just eakate inimeste osakaal.

“On näha, et see probleem on jätkuv ning vajab tähelepanu. Meie jaoks on igal juhul selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Purjuspäi lompi ujuma!

Samuti on sel aastal suurenenud siseveekogudes uppunute osakaal – kui 2018. aastal oli see 38%, siis 2019. aastal koguni 74%.

Jätkuvalt on uppumissurmade puhul oluliseks teguriks alkoholijoove. 11 hukkunu puhul on joove kinnitust saanud, mitme hukkunu puhul on joobekahtlus.

„Tuletan veel kord kõigile meelde, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku! Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid enne kui on hilja,“ seletab Mikko Virkala.

Suitsuga voodisse surema

Tulekahjudes hukkus juulis 2 inimest. Esialgsetel andmetel sai mõlemal juhul tulekahju alguse suitsetamisest – kas kukkus koni kuskile ja süütas maja või jäädi voodisse suitsuga magama.

Kokku on 7 kuuga tulekahjudes hukkunud juba 19 inimest ning jätkuvalt on suureks riskiteguriks just hooletu suitsetamine. Enamik hooletu suitsetamise tõttu hukkunutest on olnud ka alkoholijoobes.

Tulekahjudes sai juulis vigastada 7 inimest. Ka eluhoonete süttimisel on suur roll hooletul suitsetamisel. Tooni annavad ka elektriseadme asjatundmatu kasutamine, rike elektriseadmes või -paigaldises. Juulis oli kokku 71 hoonetulekahju, neist 34 toimusid eluhoonetes.

Metsas ja maastikul toimus juulis 67 tulekahju. Võrreldes möödunud aasta juulikuuga on seda oluliselt vähem – 2018. aasta juulis toimus 164 põlengut. Demineerimisalaseid väljakutseid oli juulis 183. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 184 lõhkekeha.

Juulis üle tuhande õnnetusjuhtumi

Juulis oli kokku 1276 päästjate sekkumist vajanud sündmust, millest suurema osa ehk ligi 30% moodustasid tulekahjud.

189 korral töötasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 50 juhtumit lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Juulis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 844 kodu.

Juulis päästeti ühtekokku 19 inimest, neist 1 tulekahjust, 1 tulekahju ohu olukorrast, 3 veeõnnetustest ja 4 liiklusõnnetustest. Kokku on 7 kuuga päästetud 192 inimest.

Allikas: Päästeamet

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com